Jalgpall ja luule

Unenäos mängiti kooli juures jalgpalli. Mulle avaldas eriti muljet mõnede nõrgemaks peetud mängijate mäng. Järeldasin sellest, et paremad mängijad on just need, kellest vähem kasu on - nad mõtlevad rohkem, mille tulemusel neil on paremad plaanid, aga nende liigutused muutuvad aeglasemaks ja ebatäpsemaks.

Hiljuti oli olnud päev, kus kõik üliõpilased puudusid loengutest ja läksid Tallinnasse. Mõtlesin, et sellel võib olla halb tagajärg, et loengutes käimine muudetakse kohustuslikuks. Mõtlesin, et sellisel päeval võiks õppejõud pidada loengut tühjale auditooriumile või jätta selle loengu lihtsalt vahele, aga küsida eksamil sellesse loengusse mõeldut ikkagi. Selle küsimuse võiks ta anda üliõpilasele, kes on üliõpilasesinduse liige. (Kujutlesin sellena Simsonit.) Aknast nägin, et puudujad kõndisid veel majast mööda lambaülikondades. Natukese aja pärast järgnesid teised neile hundiülikondades.

Tänastes unenägudes tuli kolme koha peal ette luuleridu. Esimeses kohas hakkasin mõtlema ühele minu koduleheküljel olevatest eepostest välja uut peatükki. Jõudsin mõelda kaks esimest rida, kus oli öeldud, et Togu ja Toola tõlgendasid testamenti erinevalt. Teises kohas oli üks luuletaja kirjutanud trükitud luuletustele käsitsi juurde neid kommenteerivaid luuletusi, millest ühe esimene rida oli umbes "Lapsed, imege maitsvaid marju". See pidi olema ülekantud tähenduses: inimesed, lugege neid häid trükitud luuletusi. Mõtlesin, et praegu saan aru, mida see tähendab, sest nad on kõrvuti, aga kui see kommenteeriv luuletus avaldada raamatus eraldi, siis loetaks seda tõelist tähendust taipamata otseses tähenduses. Viimases tänases unenäos mõtlesin välja luuleread, mis olid umbes sellised: "Nägin oma päevikus:/ "Valige mind päälikuks!""