Liivavormi kuju

Olime pimedas väljas ja vaatasime pabereid läbi. Teised vaatasid koos ühtesid pabereid, mina hoidsin käes ühte teist paberit. Vajutasin sellel sõrmega ühte punkti, et õhust mulle kahjulik magnetkood ära kustuks. Lauri K. oleks võinud ühe talle kasuliku paberi üles korjata, aga loovutas selle teisele inimesele. Seda nähes tõi õpetaja Käsnar Laurile eeskujuks mind, et mina käin kõigil üritustel ja kirjutan kõik üles. Kui ma käisin veel teises klassis, oli Käsnar vaadanud, et ma olen rumal õpilane, aga pärast oli selgunud, et ma olin kõik üles kirjutanud. Peitsin ennast ühes majas nurka ukse varju. Klaus tuli ja vaatas sinna ukse taha. Ta ütles, et me peaksime fraktsiooni moodustama. Küsisin selle peale naljaküsimuse, et kas ta teeb fraktsiooni. Klaus rääkis ülikooli lehe toimetusest, millesse me kriitiliselt suhtusime. Sinna kuulusid Oudekki ja kaks inimest, kelle nimi tähendas kala. Halvad inimesed tahtsid kõike põlema panna. Rahustati, et kui inimene põlema panna, siis see teeb talle nii suurt valu, et ta kustutab ennast ära. Aga mina polnud kindel, kas tule kustutamine alati õnnestub. Ühed mehed muutsid kuju, nii et neil vahetusid liivavormide kujud. Liivavormi kujulised olid nad vahepeal täielikult ja vahepeal osaliselt.

Läksin vara hommikul, kui teised veel magasid, isa tuppa. Hakkasin seal kirjutusmasinaga kirjutama. Kirjutasin B. Saulist. Kui peaaegu pool lehekülge täis oli saanud, jõudsin aastasse 1989. Kirjutusmasin hakkas tõrkuma, nagu talle see periood ei meeldiks. Edasi kirjutamine muutus võimatuks. Proovisin erinevaid nuppe, et asja parandada, aga ükski ei aidanud. Lõpuks avastasin, et edasi kirjutamiseks tuleb ühte kangi lõdvemaks lasta. Isa tõusis üles ja tuli samuti oma tuppa. Ta küsis, miks ma Tooma referaadi peale kirjutama hakkasin. Selgus, et selle lehe alumine ots ja teine külg olid enne mind täis kirjutatud. Seal oli värvilisi nooli, mis näitasid keemiliste reaktsioonide kulgemist. Toomas hakkas kooli minema, aga selle paberi vastu huvi ei tundnud. Ma talle midagi omalt poolt ei öelnud, aga paistis, et tal on kirjutusmasinasse jäänud paberid ülearused. Läksin läbi oma toa suurde tuppa. Rääkisin vendadele, et viimases klassis oli hea, et sai palju ühe klassikaaslase kõrvaklappidest muusikat kuulata. Vennad näitasid mulle uut elektronmängu. See sarnanes minu vanale elektronmängule võidusõiduga, aga uues mängus oli teel radu rohkem ja mängijal endal oli auto asemel hiir. Hiir sõi algul mõlemast tee äärest toitu, aga siis kohtus kassiga. Mõlemad loomad püüdsid üksteist ära süia, hiir rohkem enesekaitseks. Klõpsisin hiire toetuseks hästi kiiresti ühte klahvi. Seejärel tulin juba selle peale, et hoida sõrme klahvi peal katkematult, et kassi suu tulistamisse ei tuleks vaheaegu.