Hullude raamat

Koolis kõõlus üks tüdruk üle trepi käsipuu. Keelasin teda, et ta alla ei kukuks. Ütlesin, et olen teda varemgi keelanud. Hoidsin teda kinni. Rääkisin, et ma mäletan, et nägin teda juba siis, kui ta väike oli. Ma ei mäletanud, kas ta on Klausi või Tooma vanune. Minu küsimuse peale andis ta vastuse, mille põhjal ma arvutasin välja, et Tooma. Seega minust eriti palju noorem. Tegin ettepaneku, et me võiksime koos hullude raamatu välja anda. Autorid oleksime mina ja tema. Mina rohkem osalejaid ei jaksa otsida. Temal on rohkem sidemeid, tema võib seda teha. Üks teine tüdruk, kes istus teise seina ääres põrandal, ulatas meile selle peale ühe juba ilmunud hullude raamatu, et seda saab uue raamatu koostamisel kasutada. Ulatatud raamat oli täis huvitavaid pilte.

Lugesin raamatut. Ustav tahtis mulle näidata veel lugemata osast mingit konkreetset lõiku. Keeldusin vaatamast, sest tahtsin lugeda järjest. Rääkisin, et loen alati raamatud järjest läbi, väljaarvatud ühel lasteraamatul lugesin tagumised peatükid varem läbi kui eesmised ja ühel sarjal lugesin tagumisi köiteid enne. Ustav ja tema vend rääkisid "Kolmest musketärist". Nad nimetasid ühe tegelase nime. Ütlesin, et mina sellist tegelast ei mäleta. Ustav ja tema vend olid selle peale väga imestunud. Aga nemad olid seda sarja korduvalt lugenud, mina esialgu ainult üks kord. Nad ütlesid, et kõnealune tegelane oli d'Artagnani esimene kannupoiss, kes juba esimeses raamatus surma sai. Nimetasin, millist d'Artagnani kannupoissi mina mäletan. Ütlesin, et see oli siis tema teine kannupoiss. Mind parandati, et hoopis neljas. Aga esimese kannupoisi surmasaamine oli arusaadav. Autor tahtis näidata, et kõik ei lõppe alati hästi, samas ta ei tahtnud kohe alguses lasta surma saada ühel neljast peategelasest. Olin sõdur sellest raamatust. Meie väeosal kästi marssida ühest lossist teise. Mindi pikkuse järjekorras, aga lühemad ees, nii et mina olin tagumiste hulgas. Kui olime kohale jõudnud, hakkasin ennast kraadima, et valmistuda vaktsineerimiseks. Klaus oli ennast juba varem kraadinud ja mõõdetud kehapunkti temperatuur oli tal olnud 37,1. Kõigis punktides ei ole temperatuur sama. Varsti kästi meil tagasi marssida. Mul oli veel kraadiklaas kaenla all, nii et viisin ta siit lossist minema. Seekord pidid pikemad ees minema, nii et mina olin kõige ees. Aga kuna ma seda linna hästi ei tundnud, siis lasin varsti kaks sõdurit endast ette. Otsisime ühe tuttava maja.

Ühes blogis kirjutati välisuudistest. Sellel oli palju lugejaid. Kui mina oleksin oma blogis välisuudistest kirjutanud, ei oleks see palju lugejaid kogunud. Vaadatava blogi omanikul pidid olema mingil teisel alusel sidemed. Helina oli ka uues blogis kirjutama hakanud. Ta oli pannud blogi nimeks "Hommikused mõtted / Rohkem endadast". Mõnel blogil oli veel kaldkriipsuga nimi. See, et Helina ei olnud kirjutanud "endast", vaid "endadast", näitas, et ta teeb kirjutades samasuguseid vigu nagu mina. Ma olin rahul, et ta kirjutas blogis endast, selle asemel et tal oleks liiga palju tuttavaid, kellest kirjutada. Aga ka mind huvitas tema blogi, mitte ainult teda ennast. Siis vaatasin, et pealkirja teine pool on hoopis "Endast ja Tandast". Ma ei teadnud üldse, kes see Tanda on. Minu kohta Helina sellist nime ilmselt ei kasutanud.