Moonutatud partii

Läksin tundi. Üks tüdruk rääkis ühe teise poisiga, selle asemel, et minuga rääkida. Kuulasin tundi klassist välja jääval maastikul teisel pool sambaid. Räägiti, et Toomemäe nõlvu hakatakse tasandama, et kõik neid mööda kõndida saaksid. Teistes linnades olevat juba nii tehtud. Ma ei saanud aru, kas plaanis on künkaid ülevalt madalamaks kaevama hakata või hakata orupõhjasid täitma. Taimo ütles, et mina pääsen neljandana Eesti meistrivõistlustele. Vaatasin turniiritabelit. Tegelikult olin küll tulnud Tartu meistrivõistlustel neljandaks, seega olin Tartust neljas edasipääseja, aga teistes Eesti piirkondades olid oma edasipääsejad, kes võisid olla minust ees. Läksin koos Agoga kodu poole. Rääkisin, et see on siis õige, et maletaja on kõige tugevam 40-aastaselt. Praegu olen 34-aastane ja sain alles esimest korda Tartu meistrivõistlustel nii kõrge koha nagu neljas. Praegu küll enam ei väideta, et alles 40-aastaselt tippvorm saabub, aga Kerese ajakirjas veel väideti. Ago vastas midagi, mis pidi vist tähendama, et 40-aastasele ei ole tulemus enam nii tähtis. Meie teed läksid lahku. Mõtlesin, et Agol on vist õigus, sest mulle ei valmistanud juba praegu neljas koht erilist rõõmu. Tänava ääres oli natuke laiem plats, kuhu oli kogunenud neli maletajat, kes hakkasid üksteisele lõppenud turniiril mängitud partiisid näitama. Läksin juurde ja kavatsesin näidata ka oma mänge, kui nemad oma mängud näidatud saavad.

Panin tähele, et Helina kasutas sõna "kurat". Hakkas tunduma, et ta on seni ainult minuga viisakalt rääkinud ja tegelikult on tal samasugune sõnavara nagu Oudekkil, kelle juures see ka algul välja ei paistnud. Näitasin Helinale oma turniiril mängitud partiid. Valge käis oda etturi kaitse all samale diagonaalile, kus oli minu lipp. Ei olnud selge, kas lipul on piisavalt taganemisvõimalusi. Siis vaatasin, et olin protokolli valesti lugenud. Lipp ei olnudki enam seal, vaid oli juba enne odakäiku teise kohta käinud. Aga Helinat ei huvitanudki, milline mäng päriselt oli olnud, vaid see, millisena mina seda näitan. Olin raamatust terve pika lõigu vahele jätnud. Selles lõigus kirjutati, et üks inimene oli tapnud teise inimese. Tapmise eest oli tahetud kätte maksta, aga kättemaksuks tapetud vale inimene. Tapmise tegelik süüdlane oli varem küsinud inimestelt nende raamatuid enda kätte hoiule, põhjendusega, et tal on hea hoidla. Tegelikult see nii hea ei olnud. Mõtlesime isaga endale ka Meelvale raamatuhoidla ehitada. Sinna oleks saanud viia need raamatud, mis Tartusse ära ei mahu. Kui hoidla Meelval ka kitsaks oleks jäänud, oleks saanud selle suuremaks ehitada.