President on karm

Uues "Tuna" numbris on toodud ühe ajalookonverentsi ettekannete tekste. Teiste hulgas on ettekande pidanud president Ilves. Ta räägib muuhulgas juhtumist, kus Saksamaa ajakirjanik ütles, et natside perepoliitika oli parem kui praegune. See ajakirjanik oli päevapealt vallandatud. Ilves avaldab kahetsust, et Eestis ei valitse sama karm suhtumine Nõukogude ajas positiivsete külgede leidjatesse. Aga kui natsismis ja kommunismis siiski oli mõni positiivne külg? Või kui mitte natsismis ja kommunismis endas, siis vähemalt nende kaasajal? Kui öelda, et üldiselt oli tegemist halbade aegadega, aga mõni väike asi oli just siis parem? Raske uskuda, et kõik oli halvemini. Ja kui kõik halvemini ei olnud, miks peab seda siis varjama? Kas Ilves kõneles selleks, et soovitada ajaloolastel ajalugu võltsida? Võimalik muidugi, et vallandatud saksa ajakirjanik oligi natsimeelne. Aga võimalik ka, et ta tahtis lihtsalt öelda, et positiivne iive on parem kui negatiivne. Seda on tänapäeva Eesti poliitikud ka öelnud. Ajakirjaniku võib muidugi vallandada, kui ta oma mõtte nii halvasti sõnastab, et sellest valesti aru saadakse. Aga ei tohi nõuda ebaobjektiivsust.