Paljusid seeni ma ei tundnud

Kartulisalati komponendid olid patta pandud ja ootasid segamist. Komponentide hulgas oli palju erinevat liiki seeni. Kuna ma paljusid neist ei tundnud, siis kartsin, et hulgas võib mürgiseid olla. Näiteks ei tundnud ma lillasid maasikakujulisi seeni. Ja arvasin ka, et kui ükski seen eraldivõetuna mürgine ei ole, siis koostoimes võivad ikkagi olla. Aga ema arvas, et alati on korjatud mõni selline seen ka, mida täpselt ei tunta. Kui hakkasin salatit segama, läks osa sellest üle paja ääre. Kui ema oleks seganud, siis ei oleks midagi üle ääre läinud, sest ema oleks osanud komponendid enne tihedamalt kokku raputada. Mul oli sünnipäev. Toas istus kaks tähtsat kirjandusinimest, kes olid külla tulnud. Isa ajas ühega neist juttu. Mina ei hakanud jutu vahele segama. Vennad ei olnud veel saabunud.

Olin ajalehest välja lõiganud Karpovi ja Kasparovi vahelise viigipartii teksti. Viiki oli lepitud juba kolmanda käigu järel. Kommentaator oli kirjutanud, et pärast seda, kui Karpov seisu kinni lükkas, on seis täiesti võrdne. Näiteks oli toodud rida käike, mis teistes variantides võivad edu tuua, aga selles ei too. Minu arvates ei olnud asi siiski nii lihtne.

"Eesti Päevalehe" koduleheküljel oli viidatud ainult umbes kümnele blogile, nende hulgas oli tervelt kaks Oudekki oma. See tuli sellest, et tema omad olid poliitikateemalised. Ajalehte antakse välja eesmärgiga poliitikat teha. Muud asjad võivad huvitavamad olla, aga riiki on vaja valitseda. Tõnu kodus oli näidatud suures kirjas seina peal, mis blogisid ta loeb. Iga blogi kohta oli toodud sissekannete koguarv, loetud sissekannete arv ja lugemata jäänute arv. Minu blogist oli loetud 16 sissekannet. Teistest blogidest samuti. Rääkisin enda kõrval istujaga. Vaatasin, kes ta on. Selgus, et mingi tüdruk, kellest ma ei teadnud, kes ta on. Kui see tüdruk ära läks, jättis ta minu vendade kätte laserplaadi. Vennad hakkasid seda kuulama. Plaadilt kõlas sõim meie perekonna aadressil. Vennad ei saanud aru, miks oli vaja seda laserplaadile panna. Toomas tõmbas sõrmedega üle kandlekeelte. Kiitsin teda selle eest, et ta kannelt mängib. Selle peale hakkas ta mängima metsikut ja inetut lugu. Ema ütles, mis muusikastiil see on. Tahtsin öelda, et ega mulle ei meeldi see muusika, mida Toomas nüüd teeb, vaid see, millest ta alustas. See oli meenutanud laulu, kus on juttu kandlehäälest.