Kohinad ja pilved

Kui sulgeda kätega kõrvad, ei jää kõrvades vaikseks, vaid hakkab kostma kohinat. Lamades voodis külili, kõrv vastu patja, võib kuulda samuti kohinat, lisaks südame lööke ja hingamisest tingitud voodi raginat. Kui keerata selili, nii et kõrva asemel puutub patja kukal, jääb äkki vaikseks. Lugesin raamatust metsa kirjeldust, et puulatvades kohiseb tuul, aga maapinnal on tuulevaikus. Ise ma poleks osanud metsa nii kirjeldada, võibolla sellepärast, et ei ole ammu metsas käinud. Ma siiski teadsin vanasõna, et mets on vaese mehe kasukas. Rääkisin loetud metsa kirjeldusest ja lisasin, et ise olen tähele pannud, et kui maapinnal on tuulevaikus, võivad pilved taevas väga kiiresti liikuda. Mulle vastati, et võibolla olen ma sedagi tähele pannud, et vahel on taevas pilvi mitu kihti ja erinevad kihid liiguvad erinevas suunas. Sellist asja mul siiski eriti meeles ei olnud. Aga mäletan hästi, kuidas vaatasin suvel 1984 koos õega taevast. Algul oli taevas selge, siis ilmusid sinna väiksed pilvetäpid. Need laskusid madalamale, laskudes muutusid suuremaks ja jagunesid mitmeks pilveks. Siis tõusid pilved jälle kõrgemale, muutusid väikseks, aga uuesti laskudes ja suurenedes jagunesid omakorda uuteks pilvedeks. Lõpuks oligi taevas pilves. Lugesin hiljuti kuskilt, et keegi oli samuti lapsena pilvi vaadanud, aga tema isa oli teda keelanud ja öelnud, et inimene peab kogu aeg midagi tegema, kas töötama või mängima. Sellele vaidleksin muidugi vastu, et pilvede vaatlemine võib aidata näiteks teadlaseks või maalikunstnikuks saada. Ja taevast vaadata saab ka mängu osana. Meie vaatasime ükskord pilvi ja kujutlesime, et neil sõidavad erinevate nõiamaade nõiad, kellega meil võidelda tuleb. Aga kui järgmisel päeval natuke vanem naaber nimetas seda mänguks, siis olin ma solvunud, sest minu seisukoht oli, et kõik see juhtus päriselt.