Mulle tuli mošees naer peale. Seetõttu süüdistasid islamiusulised mind mošee solvamises ja tahtsid mul kõrvu küljest raiuda. Kaitsesin ennast mõõgaga ja lõin kaks islamiusulist surnuks. Kuna ma võitlesin, siis lugesid teised islamiusulised solvamise tühistatuks. Läksin kohta, kus mängisime keskaega. Kükitasin kraavis, kui kraavi kohal kõndides saabus kuninganna. Ma ei vaadanud üles, sest kuninganna võis olla otse peakohal ja tema seeliku alla vaatamine oleks olnud ebaviisakas. Kui natuke eemal pea kraavist välja pistsin, lasi kuninganna parajasti seeliku varjus kraavi väljaheiteid. Õigem oleks olnud kuninganna ise ka ära varjata ja tuua selleks kraavi teisest otsast kohale käimla. Aga et kuninganna ei peaks palju kõndima, selleks oleks õigem olnud panna kraavi peale mitu käimlat. Keegi ütles, et keskaegsete tegelaste hulka kuulusid Jakobson, Jannsen ja Hurt. Vastasin, et keskajal olid pooled neist veel titad. Kommenteeriti, et pooled olid titad, aga pooled olid täiskasvanud. Parandasin, et pooled olid titad ja pooled polnud sündinud. Jooksin laudade peal mööda ruumi edasi-tagasi. Jõudsin kiiresti ühest otsast teise. Ütlesin, et Rooma ajal oli elu parem, sest vahemaad olid pikemad. Sellega mõtlesin, et Rooma ajal roomati. Ruumi otsaseinas oli klaas ja selle taga eesriie. Ütlesin, et see on maailma äär. Klaasi teisel küljel roomasid ussikesed. Ütlesin, et need on meie vastsed. Vaatasin otsivalt, kas kuskil mune ka näha on. Teised näitasid, et üks vastne olen mina ja teine on Kerstin.
Ema hakkas Tõnu asju kodust kokku korjama, et saata need Tõnu praegusesse korterisse. Avaldasin kahtlust, et kuidas need asjad sinna ära mahtuma peavad, kui Tõnu elab nii pisikeses korteris. Henn laotas laiali suuri pabereid, millel oli ilukirja ja pilte. Need pidid minema vastavale üritusele. Tahtsin Helinale teatada, et näitusel pannakse välja veel suuremas formaadis pabereid kui on meie kirjad. Tahtsin Hennule näidata ka enda tehtud pilte. Henn ütles, et need on kehvad. Karjusin, et minu jaoks on need head. Kui Hennu jaoks tema pildid sama head tunduksid nagu minu jaoks minu pildid, siis peaks ta ennast maailma parimaks kunstnikuks. Pärast vaatasin oma pilte koos Toomaga. Toomas ütles, et uuem pilt on hea, aga vanem pilt veel mitte. Pidin vastu tahtmist nõustuma.
Inglise keele õpetaja oli mind kohtusse kaevanud ja kohus oli teinud otsuse, et pean järgmiseks tunniks ühe harjutuse ära tegema ja peale selle veel mõned vanemad harjutused. Mõtlesin tagantjärele ära teha kõik töövihiku harjutused. Nüüd ei pidanud ma malega tegelemist enam vajalikuks, seetõttu jäi mul iga päev õppimiseks aega. Algul olin arvanud, et eksamiteks ma õpitud ei jõua, aga nüüd vaatasin, et kui õppimisega pihta hakkan, jõuan veel kõik õpitud. Mõtlesin õppida kõigiks järgmise päeva tundideks. Järgmine päev oli reede. Tahtsin päevikust vaadata, mis tunnid järgmisel päeval on. Aga ma polnud päevikut eriti täitnud. Ühele nädalale oleks võinud tunniplaani ära kirjutada. Teiste päevade tunniplaan oligi päevikus olemas, väljaarvatud reede oma. Olin asju kooli kaasa võtnud umbkaudu mälu järgi, aga praegu siiski tunniplaani täpselt ei mäletanud. Ja see ei olnud üldse selle õppeaasta päevik.
reede, mai 09, 2008
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar