Riidemood ja juuksur

Ühe suure maja rohkete ustega pisikestes koridorides oli keeruline joosta. Aias mängiti sõda. Sain lastega hästi läbi. Laeva peal ütlesin ühele lastest, et tal on muusikaannet, viin ta muusikaõpetaja juurde. Teises aias tegin tiigi ääres leeriharjutusi. Arvati, et leeris käimine on noortele kasulik. Aga mina tegin neid harjutusi üksi ja valikuliselt. Jõin tiigist vett. Siis tuli meelde, et sellest tiigist on leitud laip.

Värske "Sirbi" esiküljel oli suur foto, millel näidati uusi moode. Nende puhul näidati palju paljast nahka või rõhutati riide abil neid kehaosi, mida vanasti varjati. Sealhulgas lapseootel naise kõhtu, mida ümbritses alt ja külgedelt eraldi riideese. Juurde oli kirjutatud, et see moekunstnik, kes on nende riiete autor, sai alles eelmisel aastal tuntuks. Ta olevat vaadanud pärast pronksiööd, et inimesete poliitilised seisukohad on väga lahkuminevad, seepärast olevat ta leidnud, et inimesi peab ühendama paljas nahk. Aga mind see teiste inimestega ei ühendanud, sest mind see häiris. "Sirbi" sees oli kaks lehekülge pühendatud klassitsismile. Neil olevad pildid olid esikülje omale kontrastiks. Kahel pildil domineeris valgetest ringidest taustaornament. Kolmas pilt koosnes väiksematest piltidest. Neil väiksematel piltidel ei olnud inimesed mitte ainult korralikult riides, vaid lai laineline kangas ääristas ka iga väikest pilti ennast. Seda kangast nimetati brokaadiks. Aga ühelt ornamendiga pildilt oli näha, et vahepeal võtsid naised ka klassitsismi ajal osa nahka paljaks. Juurde oli kirjutatud, millise tehnika üks tolleaegne mees oli leiutanud, mida naistega teha saab. Kõlas uksekell. Mõtlesin, kas minna ust avavale emale appi või jääda peitu, sest ukse taga võis olla kurjategija. Sisenes võõras mees, kes tuli minu tuppa ja heitis minu voodisse pikali. Ta ütles, et tahab natuke magada. Tahtsin ise ka magada, aga ütlesin, et kui ta mul seda teha ei lase, siis tõmban hoopis kardina eest, et lugemiseks valgust sisse lasta. Mees keelas mul kardinat eest tõmmata, sest valgus segaks tal magamist. Siis andis ta järele, öeldes, et võib lasta minul esimesena ära magada. Aga mina ei teadnud nii täpselt ette, millal ma magada ja millal lugeda tahan.

Joonistamisõpetaja ütles, et ta vaatab, mida ma joonistan. Joonistasin karikatuuri sarnast lihtsate joontega pilti. Ütlesin, et vahel joonistan teistsuguseid pilte ka. Õpetaja arvas, et need teistsugused pildid on umbes samasugused. Vaidlesin vastu, et teistsugused pildid on sellised, millelt ei ole aru saada, mida seal kujutatud on. Kodus tuli söögilaua ääres juttu varem vaadatud "Sirbi" numbrist. Räägiti, et vanema kunsti leheküljed olid esikaanele täienduseks pandud selleks, et näidata, et paljaste mood ei ole paari viimase aasta leiutis, vaid tekkis juba 17. sajandil. Vastasin, et Piirimäe on öelnud, et moed kaovad ja tulevad tagasi lainetena. Isa tegi öhöhöhöö. Arvatavasti oleks ta ise seletanud, et lihtsalt kordas Hennu häälitsust, aga minule tundus hääletoonist ikkagi, et ta tahtis hoopis öelda, et tema arvates mind see moeteema erutab. Seetõttu keerasin suppi täis taldriku kummuli ja lahkusin köögist. Magasin oma voodis ja tundsin ennast halvasti. Tahtsin ärgata, aga ei ärganud. Vägisi ärkamiseks läksin vannituppa. Vaatasin peeglisse. Peeglis oli rohkem kellegi teise nägu kui minu oma. Olin jälle voodis ja ei ärganud endiselt. Kartsin, et jään letargilisse unne ja tunnen ennast selle ajal kogu aeg sama halvasti kui praegu. Nii et see oli iroonia, kui öeldi, et kõik tahavad surra magades.

Käisin Raekoja platsi juuksuris. See asus hoones, kus oli esimese korruse keskel suur fuajee, selle otste kõrval kitsad koridorid. Varem oli juuksur olnud ühes otsas, nüüd oli kolinud teise. Aga osa mehi ootas ikkagi vanasse kohta. Kui juuksuril kliendid lõpuks õiges kohas otsa said, läks ta neid vanast maja otsast juurde kutsuma. Ta teadis kogemuste põhjal, et iga päev läheb keegi valesse otsa. Mehed, kes seal ootasid, ei läinud isegi endisesse juuksurikoridori sisse küsima, kes on viimane, vaid seadsid ennast sisse teiselpool seina. Nii nad ei näinudki, et järjekorda koridoris tegelikult ei olnud. Kui juuksur neid teise kohta kutsus, siis nad protesteerisid, et eluaeg on vanas kohas käidud. Läksin Kaunase puiestee hoovi. Seal pidi Loonede trepikojas samuti juuksur asuma. Sisenesin sellesse trepikotta hoovi poolt. Ühel esimese korruse uksel oli silt, millises esimese korruse korteris juuksur asub. Paistis, et juuksur ei asu samas korteris, mille uksel on silt. Kui olin korteris sees, tulid sinna Toomas ja üks tema klassivend. See Tooma klassivend tahtis minuga malet mängida. Nüüd oli valida, kas mängida puust või papist malelauaga. Valisime puust laua, kuigi tavaliselt mängin papist lauaga, sest sellel on suuremad ruudud.

Mõtlesin, et Oudekki kirjutiste põhjal otsustades on ta Leninist vasakpoolsem. Näiteks ei ole Oudekki tuumasõja vastu. Üks jõud tahtis luua hästi suurt riiki. Kirjutasin selle kohta seinale, et see on väga valge poliitika. Siis tuli meelde, et punased võivad ka suurt riiki luua tahta. Aga kui kirjutada seinale, et see on punane poliitika, siis võtavad korteris elavad punased selle plakati maha. Lamasin voodis. Mul oli hammaste vahel midagi, mis mind häiris. Voodi kõrvale tuli minust noorem poiss. Võtsin tema mõlemad käed oma pihku. Puudutasin ühte kätt kaks korda huultega. Poiss palus, et ma seda veel teeks. Vastasin, et ei tee, sest see on vastik. Magasin ja tundsin ennast paremini kui selles unenäos, kus ma letargilist und kartsin. Nüüd ma ei tahtnudki ärgata, aga kippusin ärkama. Mõtlesin, et praegu sõja ajal on parem, sest leiab hammaste vahelt orgi, millega hambavahesid puhastama hakata. Siis tuli meelde, et natukese aja eest mind veel häiris, et see ork hammaste vahel on. Räägiti, et üks rallisõitja loobus võistlemisest ja läks aastaks tööle autode konstrueerijana. Arvati, et see on talle väga hea treening ja et ta tuleb aasta pärast sporti tagasi ning saavutab senisest paremaid tulemusi. Rallisõidus osales veoauto, mille alla tekkisid kihutades leegid, mis puutusid ta kumme. Keegi siiski tuletõrjesse ei helistanud, sest kõik oligi nii mõeldud. Leegid autot ennast ei süüdanud. Veoauto taga olev sõiduauto kihutas veel kiiremini, möödus veoautost ja ka kõigist teistest autodest. Võibolla ma vaatasin seda televiisorist ja kaamera oli pandud lihtsalt sellesse kõige kiiremasse autosse. Kuid võis ka olla, et ma viibin ise selles autos, kuigi siis tekkis küsimus, kuidas ma sinna sattusin. Parem, kui mind seal ei oleks olnud. Ma tundsin kahte autojuhti, kes sõitsid ka väljaspool rallit 200 kilomeetrit tunnis. Võis arvata, et nii teevad ka kõik teised, kes ennast headeks juhtideks peavad. Aga millegipärast pole tavaliselt siiski nii kiirelt sõitvaid autosid näha.