Võtsime kapi otsast esemeid, mida meil vaja läks. Seal oli mitmesuguseid esemeid. Hakkasime tööd tegema. Oli vaja teha mitut erinevat tööd korraga. Tegime neid ühiselt. Ütlesin, et mina jään ajalooalase töö järelevaatajaks. Ise pidin toimetama poolteist lehekülge teksti. Tegin seda väljatrüki pealt. Küsimus oli, kas kanda pärast ise parandused arvutisse või lasta teha seda kellelgi teisel. Siiani olin arvanud, et lauseid kaks korda lugedes leiab kõik vead üles. Aga nüüd nägin, et teisel lugemisel leiab alles esimesed vead, igal uuel lugemisel tuleb parandusi juurde. Lahkudes läksin Kirjandusmuuseumi juurde, mille hoone oli nagu lasteaiahoone. Selle uksest vaatas välja üks vanem mees. Arvasin, et ta on hoonesse luku taha jäänud ja ootab väljalaskmist. Aga kui ma ust katsusin, siis see lukus ei olnud. Mees ütles, et majas on veel inimesi. Läksin vaatama. Kõndisin trepist üles. Selgus, et inimesi on seal isegi palju. Pidin nad välja viskama. Koos minuga tuli neid välja viskama üks õppejõud. Enne välja viskamist hakkas ta üliõpilasi eksamineerima. Eksam tuli kirjutada kahes rühmas, kumbki rühm sai kolm küsimust. Teine rühm sai selliseid teemasid nagu "Debiilik ja geenius". Kui tavaliselt on kergemad esimese rühma küsimused, siis sel korral teise rühma omad. Mina erinevalt ülejäänutest kirjutama ei hakanud, sest mul oli ülikool juba lõpetatud. Istusin niisama. Teised ka kaua ei kirjutanud, sest ilmselt nad ilma õppimata eriti ei osanud.
Olin muuseumis lugenud raamatut Jaan Tõnissonist, nüüd tahtsin raamatut "Postimehest". Sellel oli kaks köidet. Teenindaja, kelleks oli vana naine, tõi mulle esimese köite. Ta ütles, et pärast võin selle ise tagasi viia. Aga ma ei tahtnud tagumistesse ruumidesse tungida. Pealegi ei teadnud ma, kas leiaksin indeksi järgi õige riiuli üles. Lugemislauad olid nagu tornid. Enne olin lugenud ühes tornis, nüüd ronisin teise. Istusin ühe poisi kõrvale. Hakkasin magama jääma. Madalamal istusid kõrvuti Tõnisson ja Kristiina. Varem olin arvanud, et nad on ühevanused. Nüüd aga nägin, et Tõnisson on juba vana, aga Kristiina alles laps.
esmaspäev, mai 26, 2008
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar