Sauna tuli üks mees, kes ei olnud seal varem käinud. Ta kuulutas välja sealsamas toimuva maleturniiri. Turniiri algul oli kohal ainult üks osavõtja, aga neid tuli juurde. Sauna tungis ka kaks naist. Tagantjärele selgus, et nad olid mulle tuttavad. Aga ise ma neid ära ei tundnud, sest ei vaadanud kordagi nende poole. See saun asus Tallinnas. Kui olin kodus, öeldi mulle, et võiksin varsti jälle Tallinna minna, et Toompea sööklas süia. Tahtsin Helinale teatada, et viimati Tallinnas käies ma talle külla minna ei saanud, sest ei olnud üksi, aga järgmine kord lähen. Praegu algas nii väljas kui ka toas suur müra. Tundus, et on alanud sõda. Mõtlesin, et kui Vene võim tagasi tuleb, siis peaks ma vene keelt õppima hakkama. Edasi mõtlesin, et ehk siiski mitte, parem oleks vast demonstratiivselt eesti keelt rääkida. Teised toasviibijad kogunesid aknale väljas toimuvat pildistama ja filmima. Nüüd tundus, et väljas ei käi mitte sõda, vaid laste mängukindluse lõhkumine. Aknalolijad ütlesid, et me oleme ise halva mõtte andnud, sellega et jätsime mänguklotsid aknalauale. Kui nad olid pildistamise ja filmimise lõpetanud, siis leidsid nad, et saadud tõendeid ei saa kohtus kasutada, sest üks nende enda hulgast oli naernud, aga halba asja nähes ei sobi naerda. Tulin voodist välja. Nüüd tundus, et hääled, mida ma olin kuulnud, tulid hoopis tagatoast ja ma olin kõike moonutatult kuulnud. Tagatoas olid isa, ema ja Toomas. Suurde tuppa kõndides kuulsin, et tagatoas kas süüdistatakse Toomast alkoholi tarvitamises või süüdistab Toomas isa ja ema alkoholi tarvitamises.
Laskesuusatamise võistlustel antakse kõigile osavõtjatele start korraga. Aga vahed tulevad varsti sisse, sest kõik ei saa ühe kiiresti tiirust välja. Võibolla kõik ei mahugi korraga tiiru. Olümpiamängudel võistles laskesuusatamises Tõnu. Ta suusatas kõhuli ja liikus edasi väga kiiresti. Finišissse jõudis ta teisena. Kui tal oli esimese suusa ots üle finišijoone, jäi ta seisma. Aga märkasin, et tema aeg tiksub edasi. Ütlesin Tõnule: "Veel, veel!" Ta sõitiski nüüd üleni joonest üle ja jäi teisele kohale. Aga naiskohtunik teatas, et Tõnu tulemus tühistatakse, sest mina teda õpetasin. Püüdsin vastu vaielda, et publik ja treenerid alati ergutavad sportlast. Keegi rääkis, et Itaalia publik hüiab spordivõistlustel: "Forza Italia!" ja et nende konkurendid olid ka ükskord leidnud, et sõnal "forza" on halb tähendus, kuigi see päriselt nii ei ole. Lisasin, et ma ütlesingi "forza". Ma ütlesin seda ainult eesti keeles. Aga kohtunik jäi selle juurde, et Tõnu tulemus ei lähe arvesse ja Eesti medalit ei saa. Puudutasin pöidlaga nina. Nüüd süüdistas kohtunik mind pika nina näitamises. Vaidlesin vastu, et ma hoopis sügasin nina. Tegelikult olin siiski pooleldi pikka nina näidata tahtnud. Tõnu ütles minu kaitseks, et kui mina teda õpetanud ei oleks, siis tema lihtsalt ei olekski edasi sõitnud.
Olime Paides Siiri pool ja valmistusime Tartusse sõitma hakkama. Enne kinkisin ära kolm eksemplari oma raamatut. Ühe andsin Siirile, ühe Raivole ja ühe Taimole. Mõtlesin, kas kirjutada sisse "Raivole" või "Helmile ja Raivole". Helmi hakkas ise pühenduslehte joonistama. Märkasin, et ta sodib ka 500-kroonist. Ütlesin, et raha ei tohi sodida. Aga Helmi näitas, et ta ei sodigi raha, vaid on selle 500-kroonise ise joonistanud, see on osa pildist. Enne lahkumist taheti evakueerida veel kaks viimast ellujäänud raamatut. Teised raamatud olid kõik surnud. Nende kahe raamatu kohta tehti järjest uusi oletusi, kus nad võiks olla, vaadati neisse kohtadesse, aga otsitavaid raamatuid polnud üheski neist kohtadest. Lõpuks nad siiski leiti. Ühele meist tehti ettepanek kirjutada nende kahe teose kohta essee. Läksime bussi. Väljasõit oli juba kõvasti edasi lükkunud.
Läksin kooli poole. Jõudsin kaarsillani. Selgus, et see on varisemisohu tõttu suletud. Teisest sillast minnes oleks kooli hilinemine juba kindel olnud. Üks inimene hakkas siiski ronima mööda sillapõhja asendavaid üles-alla suunduvaid puulaudu. Hüüdsin talle, et ei tohi. Aga ta läks edasi ja jõudis õnnelikult üle. Siis tuli järgmine kooliõpilane. Ta ütles laudade kohta, et ei saa sellest tunniplaanist aru, aga hakkas ronima. Ütlesin, et ei peagi aru saama. Siis nägin, kuidas ronija vastaskalda lähedal vette kukub. Ma ei osanud midagi teha ja panin silmad kinni. Ma ei teadnud, kas ta kukkus sügavasse või madalasse vette. Kui silmad lahti tegin, olin ise kuidagi vastaskaldale sattunud. Seal nägin Jani ema, kes kutsus inimesi enda kohvikusse, mis asus turuhoone juures.
Istusin ühes ruumis. Hakkasin maast üles korjama paberitükikest, millele oli midagi kirjutatud. Seejuures leidsin ka 1-kopikalise, kuigi kopikad ammu enam käibel ei olnud. Rei läks mööda ja ütles: "Leidsid midagi." Sven rääkis, et ta võib oma reitingu soovijale ära anda. Vastasin, et Venemaal sai üks maletaja suurmeistriks pettusega, aga pettus tuli hiljem välja. Jätkasin, et see on kohe näha, kui kellelgi on mängutugevusele mitte vastav reiting. Lauk kirjutas oma blogis kellestki, kelle reiting oli kõigest 1600, aga oli näha, et seegi oli liialdatud. Varem olin ma arvanud, et Svenil ei ole töökohta, aga nüüd sain aru, et ta töötab börsil. Kui ta oli tulnud iga kord maleklubisse ja hakanud lugema ühte raamatut, siis see raamat koosnes börsiteadetest. Tehinguid sooritamas ei olnud ma teda näinud sellepärast, et neid ta sooritas hilisemal kellaajal, pärast teadete läbilugemist ja minu klubist lahkumist.
Magasin voodis. Olin maganud väga kaua. See tuli sellest, et olin halva õhuga ruumis, mis muutis pea uimaseks. Nüüd tahtsin ärgata. Selleks panin pea vastu põrandat, et kõva pind unele lõpu teeks.
laupäev, mai 10, 2008
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar