Jälitusretk

Ühel külmal maal liikus üks armee, mis hävis skorbuudi käes. Aga üks mees otsustas koos oma kaaslastega seda armeed jälitama hakata, et saada kätte armeele kuuluvad hobused. Jälitajad poleks skorbuuti jäänud, sest oleksid söönud hobuseliha, mida armee liikmed ise ei teinud. Asuti teele. Peatuti ühes majas. Jälitjate juht ennustas, et varsti võivad jõuda kohale pärismaalaste lapsed küsimusi esitama, kelle järel tuleksid täiskasvanud. Lapsed ilmusidki nähtavale. Nüüd oli majasviibijatel vaja põgeneda. Nende juht otsustas, et eesmärgi nimel tuleb liigsed asjad maha jätta, et oleks kergem liikuda. Aga ta vaatas oma mahajäävaid male-, kabe- ja matemaatikaõpikut suure kahjutundega. Need olid tema kalleim varandus. Aga need jäid maha, põgeneti majast ja asuti jälle sõjaväge jälitama. Sellest retkest kirjutati hiljem raamat pealkirjaga "Kahing", sest eesmärgi nimel ohverdati kõik. Üks vähem tähtsatest sõjaväe jälitajatest oli ka pärismaalane ja teine minu moodi.

Vaatasin raamatupoes, et kõik minu kolm raamatut on veel müügil. Tõnu tegi proosaraamatule uue kujunduse. Ta kujundas selle kaheköiteliseks ja lisas palju värvilisi pilte. Ta ütles, et selle trükkimine läheb väga palju maksma. Aga uut varianti ei saanud hästi välja anda, kuni vana oli läbi müümata. Üks eksemplar seda oli nüüd siiski olemas. Uus variant oli parem. Pildid olid erinevatest kohtadest välja otsitud. Mõtlesin, et võiks veel teha muudatuse, et panna sellesse kohta, kus ma nimetan ennast maailma parimaks kunstnikuks, maal "Mona Lisa". Isa peitis uue kujundusega köited ära, et kirjastuse direktor neid ei näeks ja ei peaks hakkama mõtlema, kust ta nende trükkimiseks raha võtab.