Kosmiline vorst

Üks mees oli ühe Aasia suurriigi esindaja. Teda kehastas üks vendadest. Ta hakkas köhima. Panin ta toru peale kuivama. Ta koosnes leivast ja hakkas seetõttu iseennast keelega lakkuma.

Lindistasin raadiost ühte laulu. Selle lõpp oli õudne. Et ta nii õudselt ei lõppeks, lindistasin originaali lõpust tahapoole jupi eestpoolt. Ema teatas kõigepealt, et Maakera orbiit on suuremaks läinud, ja siis, et nüüd on see väiksemaks jäänud. Hoiatasin ema, et ta Maakerale hoogu juurde ei lükkaks. Ema rääkis, et Päike on tõenöoliselt osa seitsmiktähest. Sellele vaidlesin vastu, et kui Päike oleks seitsmiktähe osa, siis tiirleks Maa kõigi nende seitsme ümber ja neid oleks kõiki näha. Toomas kinkis mulle sünnipäevaks astronoomia raamatu. Ütlesin, et see on väga keeruline, aga samas huvitav, sissejuhatuse või lõppsõna loen vast ära. Kingitus oli kaheosaline kosmose vorst. Sinna oli pandud kosmilist materjali. Avaldasin kahtlust, kas seda võib süia, äkki on radioaktiivne. Ema oli öelnud, et kui inimene hingaks sisse kosmilist tolmu, siis tuleks iga kahe aasta tagant kopsud välja vahetada. Selle vorsti sisse oli vist ka pandud kosmilist tolmu. Vorst ise oli üsna vedel ja ähvardas käest põrandale tilkuda. Toomas sõi köögilaua taga. Ta lõikas selle vorsti pooleks ja tõstis ühe poole oma taldrikusse. Ütlesin, et Toomas võttis poole minu sünnipäevakingist endale. Lisasin, et see oli mu ainus sünnipäevakink, peale selle sain ainult raamatu.

Olin bioloogia tunnis. Õpetaja andis tagasi töövihikud. Esimese ülesandes oli näidatud ühte maleseisu. Olin vastanud õigesti, et see on kaheratsuavangust, ja olin osanud näidata ka, kuidas sellest seisust edasi mängida tuleb, et võita. Enda arvates olin lahenduse leidnud ainukese klassi liikmena, aga õpetaja oli ikkagi just mulle halva hinde pannud. Protesteerisin selle vastu. Õpetaja ütles, et lahendus on küll õige, aga ma ei ole välja toonud kõiki võimalikke lahendusvariante. Teise ülesande alla oli õpetaja kirjutanud numbrid 2, 3 ja 4, nii et ei olnud aru saada, milline neist on hinne. Õpetaja ei mäletanud ise ka, mis hinne on. Ütlesin, et 2 hinne ei ole, sest see on maha tõmmatud. Õpetaja vastas, et hinne peaks siiski 2 olema, sest lahendus on vigu täis. Vaidlesin vastu, et vigade protsent ei ole nii suur nagu esimesel hetkel paista võib, sest ülesanne on pikem kui viimased laused. Ütlesin õpetajale, et minu hinnet võtab ta alla sõltumata sellest, kui hästi ma vastan. Eelmine bioloogia õpetaja ei pannud mulle kunagi madalamat hinnet kui 5, minu kirjutatud töid ei hakanud ta isegi läbi lugema. Võibolla praegune õpetaja suhtuski minusse halvemini sellepärast, et ma vaidlesin. Vaatasin veel töövihikut. Maleseisuga ülesandes oli küsitud veel midagi mingi tobeda filmi kohta, millele ma tõesti polnud osanud vastata, sest õpikus sellest filmist juttu ei olnud. Aga trükitud tekstis oli kasutatud sõja nime kodusõda ja välisriikide interventsioon, mis näitas, et töövihik ise on kehv. Parandasin ära, et õige on Vabadussõda. See, et ma üldse töövihiku õpetaja kätte andsin, näitas tegelikult, et ma olin paremate kirjutajate hulgas, sest õpetaja polnudki töövihikut kõigilt nõudnud, vaid öelnud, et suuremad kirjutajad võivad selle tema kätte anda. Mõtlesin, et ma ei pea tegelikult üldse koolis käima, sest olen selle üks kord juba lõpetanud. Ei tea, miks just siis, kui minul kool läbi sai, otsustati, et koolis peab käima kaks korda. Vist taheti, et hakataks kaks korda rohkem õppima. Otsustasin koju minna. Tõusin püsti ja hakkasin ukse suunas kõndima. Kohe kõlas ka tunnilõpu kell, mis oli kokkusattumus. Aga nüüd mõtlesin, et tegelikult järgmise tunni õpetaja ei ole süüdi, et bioloogia õpetaja selline on, nii et ma võin katseks järgmisse tundi minna, äkki seal läheb paremini. Mul võib küll tunnis halb hakata, aga siis saan poole pealt ära minna, tunni alguses võiks siiski kohal olla. Läksin esimesele korrusele plaani pealt vaatama, kus ruumis järgmine tund tuleb. Oli uue veerandi algus ja ma ei teadnud uut tunniplaani, nii et raske oli vaadata. Paistis, et tunniplaan ei olegi muutunud. Aga siis tuli meelde, et vähemalt üks muutus on toimunud. Tegin kindlaks, et järgmine tund on keemia. Läksin keemiaklassi. Tundi alustades küsis direktor, et miks meile koolis käimine vastumeelne on. Madli vastas, et sellepärast, et kuu aja jooksul ei muutu koolis midagi ja kõik on liiga lihtne. Imelik, et ta kaebas muutuste puudumise üle veerandi esimeses tunnis.

Läksin maleturniirile. Tuli registreeruda osavõtjaks ja tasuda osavõtumaks. Kord oli selline, et kes tasub raha enne kavakohast esimese vooru algust, peab maksma ühe summa, aga kes jääb hiljaks, peab maksma rohkem. Oli paratamatu, et kõik ei saa õigeks kellaajaks makstud, sest järjekord oli nii pikk. Läksin teatrisaali. Mõtlesin, et ajalugu ja õigusteadus õpetavad, kuidas elada, aga bioloogia ei õpeta.

Araablased alustasid ülestõusu Ameerika võimu vastu. Meie olime ameeriklased. Meie hoone oli sisse piiratud ja seda tulistati. Tulistasime akendest vastu. Maja pihta tulistamise tagajärjel vajus maja järjest madalamaks. Kui järel oli veel vaid üks korrus, avastasime, et meil ripub seinal automaatrelvi. Seni olime tulistanud ühe lasu kaupa, mis ei olnud tõhus, kuigi laskude vahed olid väiksed. Automaatrelvadega sai maja ümber olevad inimesed kohe kõik maha lasta. Aga osad neist ei paistnudki olevat vaenulikult meelestatud, vaid rahulikud möödakäijad. Nende pihta ei tohtinud tulistada. Aga võibolla nad ainult maskeerusid rahulikeks möödakäijateks.