Sada lauda

Oli algamas Tallinna-Tartu malematš. See pidi mängitama sajal laual. Ma ei teadnud, kas mind on meeskonda arvatud. Rääkisin, et ühed pannakse minust ette sellepärast, et neil on minust kõrgem reiting, teised sellest hoolimata, et neil on madalam reiting. Aga mulle öeldi, et ma siiski olen võistkonnas. Mängijate kätte anti eset, millega sai paberi sisse lüia oma lauanumbri kujulised augud. Mina olin 54. laual. Hakkasin seda otsima. Ühes ruumis öeldi mulle, et seal on esimesed lauad. Kui läksin teise ruumi, öeldi ka seal, et hoopis seal on esimesed lauad. Ühel juhul oli valetatud. Läksin jälle sinna ruumi, kust olin juba tulnud. Pidin mängima siiski seal. Järgmisel päeval läksin Peebo juurde uuele turniirile. Rääkisin Peebole, et ma mäletan eelmise päeva mängust ainult seda, et ma võitsin, aga mängu üldse ei mäleta, isegi esimest käiku mitte. Peebo vastas, et tal ei jää juba ammu asjad meelde. Edasi rääkis ta midagi, millest mulle tundus, et ta tahab, et edaspidi mina tema asemel turniire läbi viiksin. Aga täna jäi turniir üldse ära, sest rohkem osavõtjaid ei tulnud kohale. Otsustasime akna kaudu lahkuda. Peebo hüppas juba aknast alla, mina pidin hüppama järgi, aga siis tuli mulle meelde, et kuna see on minu kodu, siis on mul välisukse võti olemas ja saan lahkuda ka ukse kaudu. Väljas oli talv. Teed olid libedad. Liikusin edasi libisedes, ilma ühtegi sammu astumata. Vajusin järjest rohkem kaldu, aga aeg-ajalt ajasin ennast jälle sirgu. Oma majale lähenedes mõtlesin, et mis mind edasi liigutab. Jõudsin järeldusele, et mind paneb liikuma kopsude töö. Oma maja juurest läksin edasi üle kanali. Seal nägin ringi jooksmas kolme väikest lõbusat last, kellest üks oli tüdruk ja kaks poisid. Tüdruk oli ennast uisutades vigastanud, nii et silm oli sidemes. Poistel oli ka näo peal lappe näha, kuigi väiksemaid. Läksin spordikooli. Nägin koridoris Reid. Tahtsin ennast niikauaks ära peita, kuni Rei oma ruumi läheb, et talle sinna järgi minna. Aga Rei märkas mind varem. Rei ütles, et spordikool tahetakse lukku panna. Sellest järeldasin, et siia ei tasu edaspidi tulla, muidu on oht luku taha jääda. Aga praegu läksime siiski maleruumi. Maleruum oli teise koha peal kui seni ja endisest väiksem. K. Sander rääkis mulle seal, et eile olin mänginud Hispaania avangut ja vastane oli valinud variandi käiguga f5. Ma olevat võitnud tänu sellele, et olin teinud tugeva uuenduse, võrreldes sellega, mis ma veel päev varem K. Sandri vastu olin mänginud, kui ma olin kaotanud. Praegu vaatasime pealt laste mängu. Üks laps käis kuninga tulle. Vastane küsis talt, et mis siis, kui ta nüüd mati saab. Selle peale võttis eksinu kuninga tulest välja ja tegi teise käigu. Aga nüüd nägin, et tegu polnudki kuninga, vaid lipuga.