"Vikerkaar" nr. 6

Täna tulnud "Vikerkaare" numbrist suutsin kõik luuletused lõpuni lugeda, erinevalt mõnest varasemast numbrist. Arvustused olid ka peaaegu kõik loetavad, väljaarvatud Peeter Sauteri kirjutatu, mille jätsin rõveda sõnastuse tõttu pooleli. Ei tea, kas on õige tuua välja just kõige halvema kirjutise autori nime, see on ehk talle liiga suur tunnustus või liiga suur vägivald tema vastu. Aga samas on kergem nimetada erandit kui reeglit. Ja mul on võimalus nimetada veel teisigi nimesid. Lotmanide kirjutis Visnapuust ja värsiteooriast läks Sauteri jutuga võrreldes teise äärmusesse, et tegeles üleliigsete reeglite otsimisega. Ma loodan, et mul ei jää kunagi meelde, mis on naisriim ja mis meesriim, sest minu jaoks ei seostu ükski riim ühegi soolise rühmaga. Isegi inimest joonistades ei mõtle ma, kas joonistan meest või naist, kuigi vaatajad arvavad sellest minu piltide puhul aru saavat. "Vikerkaares" oli toodud pilte Eesti poliitikutest, mis väidetavalt on fotod, aga mulle meenutavad rohkem maale. Kuigi fotograaf on vene nimega, ei ole kujutatavate hulgas venelastest poliitikuid. Rohkem ma seda numbrit esialgu ei uurinud.