Registris viidatud lehekülg

Politsei oli aretanud välja väga sõbraliku koeratõu, mis politseid töös abistas. Selle tõu esindajad oli mõõdult väiksed ja liikusid hulgakesi. Nad tulid minu juurde. Söögiks oli linde, tõuke ja midagi küpsiste sarnast. Igas toidupakis olid komponentidele peale kirjutatud järjekorranumbrid, milles neid süia tuli. Järjekorranumbrid ei olnud püsivad, vaid muutusid. Mul oli vaja osta uued püksid ja jopp. Mõtlesin, et ema võiks minuga poodi kaasa tulla. Kohvikus kuulsin pealt, kuidas Rosenberg rääkis teises lauas ühe teise õppejõuga, et Tänava on hakanud oma Nõukogude aegseid artikleid ümber töötama. Rosenberg ei kiitnud seda heaks, sest tekkivat küsimus, et kui artikkel on ilmunud kogumikus koos teiste autorite omadega, kas siis tuleb terve kogumik ümber töötada. Läksin koos emaga raamatukokku. Ema rääkis, et orduajal oli siin lugemissaalis korraga 100 lugejat, aga praegu ainult 30. Leidsin seletuse, et orduajal ei olnud inimestel veel kodus raamatuid, aga nüüd saavad nad kodus ka lugeda. Koostati raamatut, kuhu taheti panna andmeid tähtsamate inimeste kohta. Tehti ettepanek panna sinna Seljodkini kohta kella poolest tähelepanuväärne lõppmäng. Teised laitsid selle mõtte maha, öeldes, et termomeeter ei ole õige mõõteriist. Siis tehti uus ettepanek panna mõne nupu kasutamise poolest tähelepanuväärne lõppmäng, näiteks osav vanker. Sellesse mõttesse suhtuti paremini. Võtsin raamatu "Male Eestis", et vahest leiab sealt midagi Seljodkini kohta, mida kasutada saaks. Kahtlustasin küll juba ette, et Seljodkini kohta seal eraldi peatükki ei ole, sest selle raamatu ilmumise ajal ei olnud ta veel nii tugev. Aga võis olla sees siiski mõni Seljodkini partii. Otsisin ta nime registrist. Ütlesin teistele, mis lehekülgedel tema nimi esineb. Siis märkasin, et olin öelnud valed leheküljenumbrid. Need leheküljed olid hoopis Helina kohta. Ma olin harjunud otsima kõigi raamatute registritest esimesena Helina nime. Seljodkini numbrid tulid natuke allpool ja neid oli veidi rohkem. Tegin esimese viidatud lehekülgedest lahti. Seal oli kirjutatud, et Seljodkin ei ela võistlustel kaasa niivõrd ühele või teisele riigile, vaid talle meeldib, kui erinevaid riike esindavad üksikmängijad targemaks saavad. Eriti pidi ta hästi suhtuma Läti mängijatesse. Leidsin, et selle lõigu võiks uude raamatusse panna küll. Kuigi oli aru saada, et Seljodkin suhtub Läti mängijatesse hästi sellepärast, et on ise Lätis elanud. Näitasin seda kohta Tristanile, et ta selle sisse paneks. Tristan vastas, et ei pane. Sain vihaseks. Nende arvates, kes ise malet ei mängi, võib kõik malet puudutav igalt poolt välja jätta. Suuri saavutusi peaks siiski hindama.

Olin Paides vanaema majas. Võõrad väiksed poisid olid lahtisest aknast pea sisse pistnud ja roppusi kirjutanud. Nad olid kirjutanud, et vanaema on tüütaja. Nad olid joonistanud ka toa sisemust. Kuigi nad olid püüdnud jätta seinale ainult roppusi, oli neil vastu tahtmist välja tulnud siiski ilus lapse joonistus. Õues oli Henn püsti pannud kaamera, et filmida lillede kasvamist. Lilled õõtsusid tuule käes ja kaamera kõikus samas rütmis kaasa. Juhtisin Hennu tähelepanu, et kui kaamera ise ka kõigub, siis ei saa tuult filmida.

Olin arsti juures ja andsin veenivereproovi. Seejärel istusin ukse taga väga pikalt, et verejooks ikka kindlasti seisma jääks. Tõmbasin sõrmega üle haava. Siis mõtlesin, et nüüd võis ju mustus sisse pääseda. Verearstidel oli kaks kabinetti. Ühes anti proovi, teise juhatati mind proovi vastust teada saama. Seda teist nimetati verekirurgia kabinetiks. Läksin sinna, et seekord ikka proovi vastus teada saada. Eelmine kord, kui olin proovi andnud, ei olnud ma ise tulemusi kuulnudki. Koridoris oli välja riputatud plakat, et seda, kes kedagi oma blogis solvab, ei saa plakati autorid maha lasta, aga saavad tema blogi ära kustutada.

Leidsin kodust uue paksu võõrkeelse raamatu. Selle teemaks oli Hiina 1913. a. revolutsioon. Mõtlesin, et Hiinas ei saa ju ajaloost ausalt kirjutada, kui seal on võimul kommunistid. Või ehk on olemas mingi koht, kus saab välja anda ka ausat hiinakeelset kirjandust? Mul ei tulnud ühtegi sellist kohta pähe. Kogu hiinakeelne kirjandus peaks olema tugevalt ideoloogiliselt kallutatud. 1930. aastate lõpul kirjutati, et eestlaste väliskaitsetahe on vähenenud, aga tubane on alles. Tubane kaitse oli näiteks suurtükkidest tulistamine. Kui Nõukogude väed tagasi löödi ja Eesti langes Saksa võimu alla, muutus üks eestlasest ohvitser saksameelseks. Oleks tundunud loogiline, kui tema saksameelsus oleks väljendunud Eesti pinnal, aga lisaks läks ta veel seda teostama Aafrikasse.