Malekarjääri arengusuundadest

Minu malekarjääris on jõudnud kätte ajalooline hetk, kus minu kiirmale reiting on esimest korda kõrgem kui pika male reiting. Ühes varasemas sissekandes nimetasin juba seda hetke, kus nad esmakordselt võrdsustusid. Vahepeal läks kiirmale oma uuesti rohkem alla, aga nüüd on ta ühe punkti võrra kõrgem - vastavalt 1909 ja 1908. Kuskil aastal 1996 või 1997 oli pika male reiting vaid mõnikümmend punkti madalam kui praegu, aga kiirmale oma umbes 300 punkti praegusest madalam. Minu tegelik mänguoskus on enda arvates olnud alati veidi parem kui reiting, aga ma ei mängi kogu aeg maksimaalsel tasemel.

Kiirmale reiting tõusis eelmise nädala turniiri tulemusel. Kui eelmisel nädalal kirjutasin, et kolmas koht anti võrdsete punktide juures Raidväljale Tätte ees, siis praeguseks on tabel võrku pandud ja Tätte nimi on rida kõrgemal. Kui eelmine nädal ei olnud veel välja arvutatud, kas mina sain 5., 6. või 7. koha, siis selle tabeli järgi oli see 6.

Täna oli uus kiirturniir, kus mul läks mõnevõrra halvemini, aga see ei pidanud reitinguarvestusse minema. Tänase turniiriga tähistati T. Harujõe sünnipäeva. Osavõtjaid oli 18, voore 7, mõtlemisaeg 15 minutit. Esimeseks tuli J. Raidväli, teiseks B. Trohhelev, kolmandaks M. Tätte. Mina kogusin 3 punkti ja sain 11. koha.

Esimeses voorus oli mul alaealine vastane Lille juunior. Sain parema seisu, aga soovides lippe välja vahetada andsin kogemata ära viguri. Mul oli selle vastu ettur ja mõningane positsiooniline kompensatsioon. Vastasepoolsete vigade järel sain võidu ikkagi mina. Teises voorus mängisin A. Ojastega. Sain enametturiga parema seisu, aga sellest jõudsin hoopis vähemetturiga vankrilõppmängu. See oli vist teoreetiline viigiseis, aga midagi tegin valesti ja ähvardas juba kaotus. Lõpuks võitsin ajaga. Kolmandas voorus mängisin M. Tättega. Mul oli võimalus teha igavese tulega viik, kuid selle asemel püüdsin panna matti, mängisin hoopis enda seisu maha ja kaotasin. Neljandas voorus mängisin B. Trohheleviga. Vallutasin vaba liini, sain materiaalse paremuse, siis viirastus mulle vist, et saan lipud välja vahetada, aga panin hoopis lipu ette ja kaotasin. Viiendas voorus oli vastaseks V. Šukis. Seis tundus jälle parem, sest panin vastase kuninga äärele kinni ja tal olid kaksiketturid. Aga igatahes muutus nelja vankri lõppmäng mulle kaotatud etturilõppmänguks. Kuuendas voorus mängisin A. Põvvatiga. Ta kahis põhjendamatult materjali, mis andis mulle mõningase mängu järel võidu. Nüüd oli mu võiduprotsent enne viimast vooru 50 nagu sageli varemgi. Aga kui eelmisel nädalal sain ma sellest seisust ühe võidu juurde, siis täna tuli hoopis kaotus. Vastane oli M. Arst. Ta võitis sidumist kasutades etturi, minu seis hakkas paranema vaba liini vallutamise tagajärjel, aga lõpuks jõudsime vankrilõppmängu, mille ma kaotasin.