Läksin sõjaväkke. Ühte ajateenijat seal kiusati. Mulle näidati, millises voodis mina pean magama. Vaidlesin vastu, et tahan siin magada samades voodites, kus kodus. Selle lause eest hakati mind ka kiusama. Väljaarvatud ei kiusanud mind see, keda enne mind oli kiusatud. Mul lubati öösel ainult kuus tundi magada ja ei lubatud õppustel osaleda. Ohvitser ütles, et esimesel ööl olid teised ajateenijad kindlasti mu suurimad sõbrad. Liikusin ringi tantsival sammul. Tuli ohvitser, kes näitas mingit vedelikku ja teatas, et nüüd ta viskab mulle väävelhapet näkku. Selle ärahoidmiseks lõin ohvitserile jalaga tugeva hoobi kõhtu.
Talvekuudel ei olnud lund maas olnud, aga aprilli algul oli see maha sadanud. Nüüd oli aprilli lõpp ja lumi hakkas lõpuks sulama. Leiti, et on hea, et lumi oli maas just aprillis, sest siis kaasnesid sellega väiksemad külmakraadid. Minu tuppa kõndis kotkas, kes oli pühak. Kui ta tagasi kõndis, läksin temaga kaasa. Toomas mängis teises toas lauamängu mitut värvi nuppudega. Kotkad olid seal tumepunased nupud. Neid oli vähem kui muud värvi nuppe. Mina ja Toomas elasime mõlemad kaasa just punastele nuppudele. Üks punane nupp jõudis viimasele reale ja muutus seal tuumapommiks. Soovitasin Toomale, et ta paneks tuumapommi nurka, siis on punastel olemas üks nupp, mida ei saa hävitada. Teist värvi nupud võivad panna oma tuumapommi vastasnurka. Aga teist värvi nuppe saaks hävitada nii, et panna punaste tuumapommi ette samale diagonaalile veel üks nupp, käia see üks samm kaugemale, nii et vastased peavad selle lööma ja punaste tuumapomm saab seejärel lüia vastaste nuppe. Algul vaatasin, et mängus on eraldi tumepruunid ja helepruunid nupud. Siis aga nägin, et nad on kõik sama tooni, ainult erineva nurga alt vaadates paistavad erinevad. Kollased ja beežid nupud olid siiski mõlemad olemas. Nii palju erinevat värvi nuppe oli komplektis selleks, et saaks pidudel paljude osavõtjatega mängida. Kui Toomas magama läks, jättis ta mängulaua põrandale. Võõrad võisid nüüd vaadata, et vanasti korjasime mänguasjad kokku alles õhtuti ja nüüd enam üldse mitte. Hakkasin eri värvi nuppudest koostama Eesti asustuse kaarti. Enamasti panin ühte värvi nupud ühte ritta. Aga tumesiniseid, mis mulle kõige rohkem meeldisid, oli teistest vähem ja neid panin katkendlikumalt ja diagonaalis. Olid olemas ka suured sinised kettad, mis kujutasid midagi põllutööde ajal olemasolevat. Aga neid ei saanud lauale panna, sest nad olid aukudest nii palju suuremad. Olime oma uues lisakorteris. Siin oli elektriklaver, mida ühed poisid parajasti mängisid. Vanas korteris oli pärisklaver. Meenutati, et kui vanasti keegi pärisklaverit mängida tahtis, siis tuli Pille oma toast välja ja ütles, et ei tohi klimberdada. Hiljuti oli Pille ise teinud filmi, mille lõpukaadrite juurde oli ta linti mänginud klaveriloo, mis pidi väljendama seda, et asjad on halvasti. Filmis klaveri mängimise mõte oli Pillele tulnud arvatavasti sellepärast, et filmi teha ta ei osanud ja ta tahtis vastukaaluks teha midagi, mida ta oskab, olles klaverimängu õppinud.
kolmapäev, juuli 09, 2008
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar