Kõik punktid jälgimise all

Vaatasime ja kuulasime satelliidipilte. Kuulasime satelliidi vahendusel pealt, mida konkreetsed tänaval kõndivad inimesed räägivad. Isa tahtis, et pilt suunataks kuskile, kus mängitaks džässmuusikat. Sai vaadata kõiki Maakera punkte, aga kõike ei saanud siiski jälgida, sest õiget punkti ei pruukinud üles leida ja inimesed võisid kaameral eest minna. Pidi saama hakata vaatama peale käesoleva hetke ka minevikku. Aga arvasin, et sellest kaugemat minevikku ei saa vaadata, kui satelliidid kosmosesse saadeti.

Panin käima arvuti. Lugesin ette ekraanile ilmunud ingliskeelse nimetuse. Tõnu ütles, et see nimetus on teistsugune. Oletasin, et võibolla kõlab see hoopis kolmandat moodi, tähehendades orjaveolaev. Käivitus arvutimäng, mida ma mängida ei tahtnud. Aga ei olnud pakutud võimalust seda poole pealt katkestada. Arvasin, et peaks aitama, kui vajutada kaks korda Ctrl + Alt + Del. Aga Tõnu katkestas mängu hoopis arvuti nupust väljalülitamisega. Ütlesin talle, et ta nüüd arvutit enne ei käivitaks, kui on kahetesitkümneni lugenud. Aga seda ta ka ei kuulanud. Ootasin arsti ukse taga. Võõras meesarst tegi ukse lahti ja küsis, mida ma ootan. Seletasin, et mul pimesool valutab. Ükskord, kui kõvemini valutas, kontrolliti, et oli täiesti terve, aga võiks uuesti kontrollida. Võõras arst ütles, et ta teeb seda ise. Ta küsis, kas minu nimi on Selen. See näitas, et ta oli lugenud minu blogi ning näinud seal Helina ja Seljodkini nimesid, ajades minu nime nendega segi. Mõlemad meesarstid lahkusid kabinetist, jätsid mind sinna üksi ja panid väljastpoolt ukse kinni.