Astusin läbi ühest söögikohast

Klaus istus arvuti taga ja saatis kirju. Ta ütles, et saatis kirja üks sekund liiga vara ära, nüüd jääme raamatust ilma. Ta oli kirjutanud, et ei leidnud otsitavat raamatut, aga kohe pärast kirja teeleminekut leidis. Mina soovitasin tal saata lihtsalt uus kiri. Leitud raamat oli üks Astrid Lindgreni oma. Selle pealkirjas olid kolme tegelase nimed. Tahtsin seda raamatut lugeda, sest üks tegelastest oli Väikevend, nagu ühel juba varem loetud Lindgreni raamatulgi. Ütlesin, et enne raamatu välja laenamist jäi mul see vist pooleli. Seda kinnitas see, et järjehoidja oli praegugi vahel.

Pidi algama keemia tund. Mulle öeldi, et täna toimub selles eksam. Seepeale küsisin, kas keegi saab mulle laenata õpikut, millest õppida. Ma polnud kodus eksamiks valmistunud. Keegi õpikut laenata ei tahtnud. Aga minu küsimust kuuldes võis direktor nüüd mind esimesena küsida, nii et ma polekski õppima hakata jõudnud. Mõtlesin, et kirjutan eksamipaberile, et mul on õppimata, sest ma ei teadnud, et täna on eksam. Arvatavasti oleks mul lubatud kunagi eksamit uuesti teha. Aga esimese katse eest võidi siiski negatiivne hinne sisse kirjutada.

Astusin koduteel läbi ühest söögikohast. Mõtlesin, et tegelikult antakse koju jõudes ka kohe süia. Aga ma võin siiski siit ka midagi head osta. Otsustasin, et seekord küsin ainult klaasi apelsinimahla. Aga kui leti ääres minu järjekord kätte jõudis, siis küsisin lisaks ühe praetud juustusaia. Müüja ei teadnud, kas ta peab andma mulle nüüd ainult ühe viilu või ühe portsu. Mõtlesin siiski ühte viilu.

Olin ühes majas. Mul kästi minna ja õunasüdamed ära visata. Öeldi, mis tänavale ma pean need viskama. Ma ei teadnud, kus see tänav asub. Läksin otsima. Nägin, et ühele teele pannakse parajasti uut asfalti, mis aurab ja lõhnab halvasti. Oletasin, et võibolla ongi tegemist selle tänavaga. Viskasin õunasüdamed kuumale asfaldile, kus nad pidid ära põlema. Läksin tagasi, kuigi arvatavasti olin siiski visanud valesse kohta.

Ajalehes kirjutati, et kui raha järgi vaadata, siis on kõige parem elu Tšetšeenias, sest seal on järgmise aasta eelarve järgi keskmine palk kõige suurem - 1000 krooni. Tegelikult pidi see minema relvade ostmiseks. Ukrainas on palk kõige väiksem - 10 krooni, Eestis 100 krooni. Need arvud näitasid vist siiski palgatõusu, mitte palga suurust. Aga hoolimata väiksest palgatõusust pidid kõigis riikides inimesed inflatsiooni tõttu tegelikult vaesemaks jääma. Vaatasin ühte võrgulehekülge. Sinna tuli kommentaar, milles tänati ühte inimest, et ta uuesti blogimist alustas. Kohe tuli kaks sama sisuga kommentaari veel. Sellel leheküljel käisid inimesed, kes teadsid, mida nad võrgust otsivad. Üks suhteliselt vana mees nimetas blogijat võrgukirjanikuks. Ma ei olnud rahul, et mind ei nimetatud. Aga mõtlesin, et tegelikult avaldan ma peamiselt unenägusid. Need ei ole päris kirjandus. Aga tegelikult on need siiski kirjandusliku suunitlusega.