Õde tuli koju järgi

Lugesin praegust kooli ajalooõpikut. Siis panin selle käest ja võtsin vana Jaansoni õpiku. Ütlesin, et Jaansoni õpik sobib koolis kasutamiseks paremini, sest on paksem. Klaus ütles, et küsis rahvalauluansambli käest informatsiooni ja sai teada, mis Inguššias tegelikult toimunud on. Tšetšeenid olid valvanud varem Musta mere väinasid, et venelased Tšetšeeniasse ei saaks tungida. Mulle olid kõik ajalooõpikus esinevad nimed tuttavad. Aga Podgornõi kohta ütlesin, et tema ei ole tuttav. See tähendab, et nimi oli tuttav, aga nime kandjast ma midagi lähemalt ei teadnud. Podgornõi ja tema kaasaegsete kohta oli öeldud, et neile näkku vaadates on näha, milline on Nõukogude Liidu tulevik. See tähendas, et nad olid kõik vanad ja neil ei jäänud kaua elada. Kui Brežnev ära suri, alustas Andropov esimeste reformidega, aga Andropov ja Tšernenko surid ka ruttu ära. Lõpuks sai võimule Gorbatšov kui noorem inimene. Õpikust selgus, et Gorbatšovi kandidatuuri esitas Jeltsin, mitte Gromõko. Jeltsin esitas ühelt poolt esimehe kohale uuendusmeelse Gorbatšovi ja teiselt poolt kandidatuuri läbimineku tagamiseks asetäitja kohale ühe vanameelse. Kuigi Jeltsin aitas Gorbatšovi võimule, ütles Gorbatšov ülemuseks saades Jeltsinile: "Poliitikasse ma sind enam ei lase." See tsitaat oli ära toodud Jeltsini mälestusteraamatu kaanel.

Toas oli kuusk. Kuusel põlesid küünlad. Ühe küünla kohal läks teine oks sinise leegiga põlema. Puhusin selle ära. Seejärel läksid veel mitme küünla kohal oksad põlema. Puhusin kõik ära. Ütlesin, et on aeg kuusk välja viia, see on tuleohtlikuks muutunud ja on juba veebruar. Võtsin küünlajalad ja ehted küljest. Siis tuli ema, kes hakkas protesteerima, et seda kuuske ei visatagi välja, see on kaheaastane kuusk, mis on mõeldud kahtedel jõuludel järjest kasutamiseks. Ütlesin, et küünlad tuli ikkagi küljest võtta. Ja minu meelest see kuusk enam muidu ka ei kõlvanud, sest ehete küljest võtmise ajal olid oksad vigastada saanud. Ema kaebas isale, mida ma tegin. Isa ütles mulle mingi lause. Võtsin tal kõrvast kinni ja ütlesin, et ma ei kuulnud. Isa kordas lauset. Ütlesin, et ma ei saanud ikkagi aru. Kolmandal korral sain aru lause sõnastusest, aga mitte selle tähendusest. Arusaamatuks jäi, kas isa mõistab ka kuuse väljaviimise hukka või kiidab selle heaks.

Olin hambaarsti juures uuringul. Arst käskis mul tuua teisest ruumist klaas vett ja suhkrutoos. Tuues panin veele suhkrut sisse. Ma polnud siiski kindel, kas seda tuli teha. Tuli järgi küsida. Arst tahtis võibolla uurida, kas mu hambad magusat kannatavad. Või tahtis ta uurida, ega mul suhkruhaigust ei ole. Arst käskis mul tõsta käed üles ja hüüda ohhoo. Seda ma ei tahtnud teha. Mõtlesin öelda, et mulle on millegi hüüdmine sama ebameeldiv kui kohustuslik tantsimine. Läksin koju. Selle arsti õde tuli mulle koju järgi. Ta küsis, kas mul unehäireid on. See küsimus oli vist ka tingitud suhkruhaiguse kahtlusest. Vastasin, et unehäireid mul ei ole, kuigi mõned peavad seda ka unehäireks, et ma magan teistest kauem. Õde küsis, kui kaua ma haige olles magan. Vastasin, et ma ei ole eriti sageli haige. Aga kaks aastat tagasi oli mul nädal aega gripp, siis magasin igal ööl 4-5 tundi. Õde ütles, et nädal aega nii vähe, brr. Mõtlesin, et võibolla ma eksisin, tegelikult võisin magada ka 6 tundi. Ja lühidalt ei maganud ma vist mitte 7, vaid 5 ööd. Õde küsis, mis teemadel minu unenäod on. Vastasin, et kõigil olulistel teemadel. Mõne aja pärast võtsin riiulist oma unenäoraamatu ja näitasin, et ma olen unenägusid üles ka kirjutanud, neid on raamatus küll natuke lühendatud. Blogist ma ei hakanud rääkima.

Läksime ühte majja, mis oli meie õppehoone. Poisid läksid rivis üles ühest trepi servast ja tüdrukud teisest. Aga need rivid pidid ristuma, sest poiste ja tüdrukute wc-d jäid vastupidistesse servadesse. Arvati, et esimese korruse wc-d on lukus. Aga mina mäletasin, et varem on need lahti olnud. Näitasin, et lingi saab alla vajutada. Elasime uuesti läbi esimese klassi esimest koolipäeva. Esimene tund pidi olema joonistamine, aga joonistamisõpetajat ei tulnud. Ka teise tunni õpetaja jäi tulemata. Ütlesin juba esimes tunni ajal Arturile ja ühele teisele klassivennale: "Meid siin koolis ei oodatud." Artur hakkas naerma. Läksime poodi. Mõtlesin, et õpetan oma pojale, et kui ta poes otsitavat kaupa ei leia, siis küsigu müüjalt. Müüjad teavad kaupade asukohti hästi, sest laovad neid iga päev oma käega riiulisse. Inglased istusid ümber pidulaua. Üks neist hakkas lugema kaherelaist salmi, mille esimene rida oli, et neeger jooksis läbi võsa. Sõna "neeger" kuuldes läksid kõigi näod juba lõbusaks ja üksteise nägusid nähes hakkasid kõik laginal naerma, enne kui teise reani üldse jõuti.