Eesmärk ei täitunud

Täna mängiti 1938. a. peetud AVRO turniiri mälestusturniiri. Avakõnes ütles A. Marksoo, et esimese mälestusturniiri korraldas Tartu maleklubi 1978. a. ja neid on sellest peale toimunud iga aasta. Võibolla ümmarguse aastapäeva tõttu oli mängijaid täna tervelt 98. Mõtlemisaeg oli traditsiooniliselt 15 minutit. Tulin ära enne autasustamist, aga kui ma ei eksi, siis oli esikolmik Kanep, Kunitsõn ja Lauk.

Et mul oli üleeile üsna hea vorm ja ka eile valmistusin, siis võtsin eesmärgiks saada 5 punkti 9 võimalikust, mis olnuks 0,5 punkti selle võistluse rekordist rohkem. Aga sain siiski vaid 4 punkti ja 68. koha. Turniirieelne paigutus oli 55.

Esimeses voorus mängisin Volodiniga. Katsetasin uut avanguvarianti, milleks eile valmistusin. Eriti head seisu ma ei saanud, etturid hakkasid järjest kukkuma ja kaotasin. Teises voorus mängisin ühe noore vastasega. Läksin sama värvi odade lõppmängu, kus minu etturid olid õiget ja vastase omad vale värvi väljadel. Kui vastane oleks kinni lükanud ka liputiiva, oleks ta saanud vist viigi. Aga selle asemel ta vahetas ühe paari ettureid, mille järel võitsin. Kolmandas voorus oli kõige olulisem mäng. Mul olid Reimaa vastu mustad, jõudsime lõppmängu, kus kummalgi oli vanker ja kaks etturit. Mõtlemisaega oli mõlemal järel minut. Siis aga alustas vastane aja peale mängimist ja tema käsi liikus oluliselt kiiremini. Ma ise ei hakanud viiki pakkumagi ega kutsunud kohtunikku. Kiirustades tegin veel vea ja kaotasin ka seisuga. Järgmistes voorudes olid mul ainult madalama reitinguga vastased. Neljandas tuli vastu Põlendik, kelle vastu sain avangus veidi parema seisu. Arvasin, et võidan etturi, aga jätsin hoopis lipu ette ja kaotasin. Viiendas voorus mängisin järgmise naisvastasega, püüdsin minna lippu, aga jäin etturist ilma ja kaotasin. Säilis väike lootus siiski 5 punkti täis saada. Kuuendas voorus sain noore vastase. Ta nõrgestas oma kuningaesist, mispeale võitsin matirünnakuga. Seitsmendas voorus mängisin A. Liivaga. Jõudsin enametturiga lipulõppmängu, vahetasime lipud välja ja uue lipu pealepanekut ei saanud takistada. Kaheksandas voorus sain otsustava kaotuse, minnes lööma lipuga ohtlikku etturit, mille tagajärjel jäi vankrile ette oda, sest sidumise tõttu ettur seda ei kaitsnud. Oda jäi ette väljal g3, mis võis olla põhjustatud sellest, et oli kitsas ja naaberlaua kell kattis osaliselt h-liini. Püüdsin veel luua teravusi, aga kaotusest enam ei pääsenud. Üheksandas voorus jälle võitsin, võites kõigepealt etturi, seejärel vist vankri ja lõpuks pannes oda, vankri ja vastase etturite abil peale päästmatu matiähvarduse.