Europõhiseaduse rahvahääletus

Täna pidi toimuma rahvahääletus Euroopa Liidu põhiseaduse asjus. Ütlesin, et oli Euroopa Liitu astumine veel, mis ta oli, aga europõhiseaduse vastuvõtmine hävitaks Eesti riigi täielikult. Võtsin välja oma hääletussedeli. Sellele oli juba minu eest tehtud rist esikaane vasakpoolsesse lahtrisse, mis tähistas vastuhäält. Hakkas paistma, et tegemist ei ole siiski hääletussedeli, vaid minu uue passiga, mida tuleb sedeli väljavõtmiseks kasutada. Enne tuli passi kirja panna kõik vajalikud andmed. Teisel leheküljel oli loetletud organisatsioone, mille liige ma olin, ja küsitud, mis organisatsioonid need on. Osasid organisatsioone ma üldse ei mäletanud. Aga tuletasin meelde ja kirjutasin, et need on vist mittetulundusühingud, mille oleme asutanud vendadega söömas käies või mõne seaduseelnõu esitamiseks. Küsimused jätkusid järgmistel lehekülgedel. Vastasin neile, kuni jõudsin küsimuseni, et kas Mart Laar ja üks teine poliitik on meie kurjad kubernerid. Sellest sain aru, et kogu see küsimustik on propagandistlik jama ja huumor ning tegemist polegi passiga. Laar oli mulle kolm päeva tagasi helistanud. Kõne oli ta lõpetanud sõnadega, et praegu tal rohkem vaja ei ole. Nüüd hakkas paistma, mida tähendas sõna "praegu". See tähendas, et ta oli kogunud andmeid, et esitada täna see küsimustik. Õhtul vaatasime Raekoja platsil televiisorist uudistesaadet. Seal näidati, et see küsimusteraamat oli esitatud kõigile eurovastastele ja alguses olid kõik nad tõsiselt vastama hakanud. Näidati, kuidas Ilves seda laia naeratusega varjatult pealt vaatas. Neid kaadreid nähes ema ja teised naersid. Küsimusteraamatule ilmus vastuseks raamat ühelt eurovastaselt. Ta kirjutas, et neist küsimustest on näha, mida peavad küsijad ideaalseks ühiskonnaks. Küsimusega mittetulundusühingute kohta tahavad nad näidata, et meie riigis saab vabalt organisatsioone asutada. Küsimusega, kas maksukoormus on suur, tahavad nad näidata, et Laar on teinud rahvale head, et on makse alandanud. Küsimusega, kas Laar on kuri kuberner, tahetakse näidata, et Eesti tegelik valitseja on Laar. Mõtlesin ka vastusraamatu kirjutada, aga nähes, et üks on juba ilmunud, järeldasin, et minu oma ei ole vaja. Rääkisin, et Laar on tõesti sellise näoga, nagu oleks tema võimul. Küsisin, kes üldse praegu Eesti peaminister on. Vastus oli, et Ansip. Ütlesin, et Ansipi näo puhul ei ole seda nii selgelt näha, aga kui Juhan Parts oli peaminister ja Laar ainult Riigikogu liige, siis nende nägusid võrreldes oleks võinud arvata vastupidi. Rahvahääletusel paistis tulevat napi ülekaaluga jah-otsus. Aga rahvahääletus ei toimunud mitte ainult Eestis, vaid ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. Olin kindel, et mõnes riigis lükatakse põhiseadus tagasi, nii et see ei jõustu kuskil. Ütlesin, et ega minu seisukoht Euroopa Liidu kohta ei ole muutunud, lihtsalt nooremana olin ma emotsionaalsem. Leidsin, et oli lubamatu, et hääletussedeli pähe jagati kehtetuid küsimusteraamatuid, sest seda läbi lugemata võis seda pidada siiski hääletussedeliks ja kasti lasta, hakkamata enam õiget sedelit küsima, nii et vastuhäälte osakaal pidi vähenema. Kui toimus rahvahääletus Euroopa Liitu astumise kohta, siis ma ei lugenud kogu sedelit läbi, vaid ainult küsimuse. Lisaks ei olnud küsimusteraamat isegi mitte puhas Euroopa Liidu propaganda, vaid propageeris konkreetselt Laari parteid. Mõtlesin, et kirjutan listi ee.euro, et kas keegi ei taha sel teemal protesti esitada. Ma polnud listi ammu kirjutanud. Mõtlesin, kas riputada oma tekst lisaks listile üles ka blogis.