Öised, pühapäevased ja mineviku hääled

Ma mäletan, et varasematel aegadel kuulsin vahel öösiti ronge, kuigi päeval neid kuulda ei olnud. Praegu elan samas kohas, aga ei ole enam öösiti ka kuulnud. See tuleb arvatavasti sellest, et autoliiklus on tihedamaks läinud. Une paremaks minekust ei tasu vist seletust otsida, sest vahel olen väga kaua üleval ja vahel lähen küll magama, aga uni hästi ei tule. Üks seletus oleks veel see, et kui vennad veel kodus elasid, tahtsid nad öösel akent lahti hoida, aga mina eelistan selle sulgeda. Akent hoiti küll lahti suvel, mitte aastaringselt. Tegelikult ma ei mäleta, millal ma viimati kodus rongi kuulsin. Aga üks meeldiv hääl on juurde tulnud. Pühapäeviti kõlavad kirikukellad. Vanasti ma neid ei märganud. Seega paistavad need tulevat mõnest hiljuti ehitatud kirikust, kuigi ma ei tea, millisest. Millal ma esimest korda koju kirikukelli kuulsin, seda ma samuti ei mäleta. Algkoolist mäletan, et vahel kostis koolimajja ära raekoja kell. Kodu oli siis veel teises kohas. Hilisematest klassidest ma raekoja kella ei mäleta, aga hästi oli seda kuulda ülikooli loengutes. Kui loeng toimus tänavapoolses ruumis, oleks võinud raekoja kella kuulda iga veerand tunni tagant. Tegelikult osadel kordadel panin seda tähele ja osadel mitte.