Tõukasin vaguni kraavi

Sõitsin rongis. Märkasin, et minu ette jääval kaubavagunil on üks ratas rööpast väljas. Halvema ärahoidmiseks tõukasin selle vaguni kraavi. Ülejäänud rong sõitis edasi. Aga ta pidurdas ja varsti tuli rongijuht kraavi tõugatud vaguni juurde, et see külge tagasi panna. Kui sõit jätkus, istus kogu meie pere lahtisel vagunil hunniku otsas. Kartsime kõik maha kukkuda, aga ei kukkunud. Rong sõitis järve. Nüüd tuli rongist lahkuda, et mitte uppuda. Keegi ei uppunud, sest rong seisis madalas vees, ülemine osa veest väljas. Aga üks teine rong oli sõitnud üleni vee alla, seal vist kõik uppusid. Taevas lendasid jaapanlaste rongid, jättes sinna lillasid jutte. Jaapanlased olid varastanud meie ärisaladused ja hakanud ise nende abil äri ajama. Läksime ühte majja ühe hirmsa ärimehe juurde. Tõnu rääkis temaga. See ärimees oskas meil kõigil nime ja näo kokku viia, sest ühel varasemal korral oli Tõnu talle pere liikmete nimesid vanuse järjekorras loetlenud ja nüüd sai ärimees aru, kes on kellest vanem. Tegelikult oli ta peale Tõnu kohtunud varem ka Hennu ja Toomaga. Toomas oli temaga rääkinud ja Henn oli olnud juures, kui Tõnu rääkis.

Krister kuulus ühte parteisse ja tegi valjuhäälset propagandat. Varem oli ta kuulunud parteisse ühe usulahu esindajana, nüüd esindas ta seal juba järgmist usulahku. Aga nende usulahkudega oli ta liitunud arvatavasti nalja pärast. Ekraanil näidati, kuidas Inguššias toimus plahvatus, milles hukkus mitukümmend inimest. Järgmiseks näidati, kuidas ingušid olid kokku kogunenud, et saata Vene võimudele ühiskiri. Kaks vana naist peksid pead vastu maad ja palusid, et kiri saatmata jäetaks, sest nad tundvat elu ja teadvat, millised tagajärjed oleksid. Aga nooremad mehed ütlesid, et nad peavad igal juhul oma õiguste eest võitlema. Toas viibijatelt küsiti, kes on Euroopa Liidu poolt. Mõtlesin, et sellise küsimuse peale ei saa ma mingil juhul kätt tõsta. Paljud siiski tõstsid. Järgmiseks küsiti, kes on Ida-Euroopa Liidu poolt. Osad neist, kes olid eelmise küsimuse peale käe tõstnud, tõstsid ka nüüd. Esitasin omapoolse küsimuse, et kes on Venemaa territoriaalse terviklikkuse poolt. Ükski käsi ei tõusnud. Küsisin, kes on Venemaa Euroopa Liitu kuulumise poolt. Jälle ei tõstetud käsi. Mõtlesin, et kuigi ma ei tõstnud kätt küsimuse peale, kes on Euroopa Liidu poolt, ei ole kindel, kas ma tõstaks käe küsimuse peale, kes on Euroopa Liidu vastu.

Ajalehes ütles Mart Nutt, et kõige halvem ei ole argus, vaid kahjulikkus. Näiteks tõi ta selle, et mina töötavat unenägude internetti sisestajana. Nutt pidavat nädalalõppudel lugema läbi korraga minu ühe nädala unenäod ja seal olevat hirmsaid asju. Mõtlesin, et Nutt ei tule selle peale, et ma oskan vajaduse korral mõne unenäo üles kirjutamata ka jätta. Pidi algama üks üritus. Varblane küsis, miks keegi endale ühtegi luuletust ümber ei kirjutanud, kui need olid välja pakutud. Näitasin, et minul siiski on nimesilt rinnas. Aga nüüd võtsin selle ära. Ma ei teadnud, kas panna tagasi või mitte. Ü. Tuulik seletas Varblasele, et ega siin Euroopa Liidu pooldajaid ei olegi, ainult vastased. Tutvustati Arnold Rüütli läbi viidud küsitluse tulemusi. Rüütel oli püüdnud saada vastuseid ainult Euroopa Liidu pooldajatelt. Öeldi, et kui küsitlusele vastab üks kindel õpetaja, siis on küsijaks Savisaar, aga kui vastab üks teine õpetaja, siis küsib Rüütel. Vastajate hulgas olin ka mina. Minu vastus oli kirja pandud ühesõnalise küsimusena, millel ei paistnud mulle esitatud küsimusega midagi pistmist olevat. Ma täpselt ei mäletanud, aga mulle tundus, et minu vastust on kas valesti kuuldud või tahtlikult moonutatud. Tegelikult olin vist küsinud vastu, et kas Euroopa Liitu astumine on juba otsustatud. Kirja oli pandud minu küsimuse viimase sõnaga kõlalt sarnane, aga teise tähendusega sõna.