Kahe nädala tulemused

Täna malet mängimas käies kuulsin sellist lugu, et ükskord oli võistkondlikel võistlustel naiste lauale pandud selline inimene, kellele oli selgeks õpetatud ainult esimene käik. Ta alustas mängu käiguga e4, vastane vastas e5 ja rohkem käike mängus ei tehtudki, vaid istuti tund aega, kuni valge kaotas ajaga.

Varem olen kuulnud sellist lugu, et võeti ka võistkonda naismängija, talle õpetati kolm käiku teooriat. Aga vastane mängis juba esimesel käigul teisiti. Teooriat õppinu oli selle peale küsinud: "Vabandage, mina mängin Itaalia avangut, aga mis avangut teie mängite?"

Enne tänase turniiri algust vaatasin eelmise nädala tabelit. Ilma minuta mängitud turniiril oli olnud 14 osavõtjat. Esimeseks tuli Harujõe, teiseks Metsoja, kolmas-neljas olid Parts ja Ivainen.

Täna oli jälle 14 osavõtjat. Mängiti 7 vooru mõtlemisajaga 15 minutit. Esimeseks tuli Arst, teiseks Tätte, järgnesid võrdse punktide arvuga Volpert, Seljodkin ja Parts. Mina sain 3,5 punkti, millega olin punktide arvult 6.-8. Ma ei olnud nädal aega kodus treeninud, nii et sellega arvestades olin tulemusega rahul. Aga Peebo ütles, et minu kohta see koht ikkagi hea ei ole.

Esimeses voorus mängisin Seljodkiniga. Mul olid mustad ja läksin üle pika aja kaheratsu avangusse. Jäin avangus vähemetturiga, aga keerulise kombinatsioonilise mängu järel jõudsime lõppmängu, kus mul olid ettur ja ratsu vastase vankri vastu. Vastasel oli aega vähem, ta kahis vankri etturi vastu ja laual oli viik.

Teises voorus mängisin valgetega Volperti vastu. Keskmängus oli mul kaks ratsut vankri vastu, aga vanker hakkas korjama ettureid ja kaotasin.

Kolmandas voorus mängisin Šukisega, mul olid mustad. Hindasin seisu üle, mistõttu vastane sai panna kahekäigulise mati, aga seda ta ei näinud. Lõppmäng oli samalaadne nagu Seljodkinigagi, aga nüüd oli vanker mul ja viik tuli minu kahingu järel.

Neljandas voorus mängisin Lõhmusega valgetega. Vastane tahtis võtta minu etturit, jättis tagala kaitseta ja ma panin lipu ja oda koostöös mati.

Viinedas voorus olid mul Padriku vastu mustad. Alustasime käikudega 1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Oc4 Rf6 4. Rc3 Re4 5. d3, mille järel olin enametturiga. Aga surve alla sattudes jäin vahepeal koguni kahe vähemetturiga. Omakorda vastase kuningale survet avaldades sain ühe etturi tagasi. Lõpuks oli laual lahkvärvi odade lõppmäng, kus leppisime viiki. See oli minu viimane partii mustadega, nii et viiki jäid kõik mustadega mängitud partiid, kusjuures valgetega ei teinud ma ühtegi viiki.

Kuuendas voorus mängisin Kääbiga. Alustasin kuningarünnakut, lubades vastasel korjata materjali liputiival. Panin peale päästmatu matiähvarduse ja vastane alistus.

Seitsmendas voorus mängisin Arstiga, kes oli juba esikoha kindlustanud. Viiki pakkuma ma ei hakanud, vaid üritasin võita. Mingi surve saavutasin, aga unustasin kaitsta välja e3, kuhu must lipuga tuld andes sisse lõi. Ta oleks saanud panna kohe mati, aga seda ta ei näinud, võttes hoopis vankri. Varsti alistusin.