Ei leidnud kuningat

Mängisin Toomaga malet. Toomal oli ülekaal. Aga ka mina sain lipu peale. Ütlesin, et lipp tuleks asendada mõne nupuga, mis teistest paremini eristuks. Tooma kuningas oli laua h-poolses osas taskus, kus ma sain talle lipuga mati panna. Aga seda tegemast takistas mind see, et ma ei leidnud ta kuningat enam sodi seest üles. Koristasin sahtlit. Kallasin ära sahtli põhja kogunenud sõrmeküüned.

Lõppes suur maleturniir. Selle võitis üks lätlane. Küsisin tabelit vaadates, kas Seljodkin tuli 3 punktiga tõesti ettepoole kui 4 punkti saajad. Aga hakkas paistma, et ta sai tegelikult 5 punkti, mis oli kirjutatud raskesti arusaadava käekirjaga. Öeldi, et Seljodkin ei mängi võidu peale, vaid ilu peale. Mina olin tabeli teises pooles. Rei ütles mulle, et ma ei oska mängida. Vastasin, et ma ei mängi kogu partii ajal. Vahel mängin ma partii esimesel ja vahel teisel poolel. Rei ütles, et ma olen aeglane. Vastasin, et aeglane olen ma küll. Kõndisin minema. Mõtlesin, et kui öelda, et mina ei oska mängida, mida öelda siis veel nendele paljudele, kes minust taga olid. Või mõtles Rei, et ma ei oska oma vanuse kohta mängida. Olin lahkudes kaasa saanud turniiritabeli. Kui hakkasin seda koridoris vaatama, võttis üks kahest seal olnud väiksest poisist selle mult ära. Nõudsin tabeli tagasi.