Rünnak Kuul

Kuu peal toimus suur rünnak, aga meie punker jäi sellest puutumata. Punkrit rünnata oli väga lihtne, sest see oli Kuu kõige tähtsam punkt, mille asukoht oli kõigile teada.

Mul oli ülikooli lõpetamiseks puudu veel kaks ainepunkti. Aga läbimata oli veel terve aste. Punkte oli mul nii palju nähtavasti sellepärast, et olin võtnud rohkem valikkursusi. Mul oli valida, kas võtta lõpetamiseks juurde Eesti ajaloo ülemaste või üldajaloo keskaste. Eesti ajaloo eelis oleks olnud see, et uurimistöö kirjutamisel kasutatavad materjalid oleks olnud eesti keeles. Aga üldajaloo puhul oleks saanud kirjutada mõne välisriigi ajaloost. Õigem oli siiski võtta üldajalugu, sest oleks olnud imelik teha kaks ülemastet. Kunstiajaloos uurimistöö kirjutamine oleks võinud keeruliseks minna. Arheoloogia oleks olnud kasulik, aga see mind ei huvitanud. Mul oli paber, kuhu panime kirja kellaaja, millal ma lähen oma edasist õppekava kokku leppima. Esimese ja teise konsultatsiooni aja olin juba ära kasutanud ja rohkem nende jaoks lahtreid polnud trükitud. Siiski oli olemas veel üks tühi lahter, kuigi sellele polnud trükitud järjekorranumbrit. Mulle hakkas tunduma, et nii paljude astmete võtmist siiski ei nõuta, vaid pean tegema veel ainult ühe eksami omal valikul. Aga kui ma oleks valinud selle eksami üldajaloost, oleks mult võibolla siiski nõutud astme tervikuna läbimist.

Ajalehes avaldatavas koomiksis oli viimasel ajal hakatud kasutama ühe tegelase puhul Oudekki nime. Täna oli juba mitmes juhtum. Nimi tundus olevat võetud minu blogist. Aga võibolla kasutati koomiksis nime sel eesmärgil, et seda lastele rohkem panema hakataks ja ei oleks nii selgelt aru saada, kellest ma blogis kirjutan. Ema arvas, et nime ei ole võetud minu blogist. Ema põhjendus oli, et Oudekki on üldnimi. Selle arvamuse põhjal tundus, et inimesed sõimavad üksteist ajalehe võrgukommentaarides Oudekkiks. See võis olla Oudekki enda kirjatööde tagajärg. Aga see võis olla siiski ka minu blogi mõju. Henn küsis, mispuhul minu blogis Oudekkist juttu on. Vastasin, et seal on unenägusid, kus ma tahan Oudekkile külla minna või helistada või muud seesugust. Vaatasime Hennu vana joonistusvihikut. Jõudsime lehekülgedeni, kus olid pildid, mille kohta ütlesin, et need on minu stiilis, arvatavasti ongi minu joonistatud. Veel lehti edasi keerates jõudsime Klausi stiilis piltideni. Selgus, et see ei olnudki Hennu joonistusvihik, vaid kogu pere oma. Kolmel viimasel leheküljel oli Klaus ühte mängu mänginud. Viimast lehekülge avades ütles Klaus viimast rida lugedes, et appi, ta tegi 55 vooru. Näitasin kõrgemalt, et 74. voor on ka kirjas.

Mängisin Partsiga. Parts võitis. Ta ütles, et kui tal nii hea vorm on, siis oleks ta pidanud Avro turniirile ka minema. Vastasin, et seal ma oleks teist moodi mänginud, sest see toimus teistes ruumides. Peebo ütles, et väga õige, ruumid mõjutavad mängu. Peebo rääkis, et üks tüdruk teeb sageli valekäike, aga samal ajal on tal väga hea riimide leidmise oskus. See tüdruk töötab poes müüjana ja lahendab töö ajal ristsõnu. Ristsõna lahendamise ajal unustab ta ümbritseva, märgates seda uuesti alles otse enne viimase sõna kirjapanemist. Peebo mängis praegu ka selle tüdrukuga. Tüdruk tegi selles mängus ka valekäigu, mille Peebo tagasi võtta käskis. Edasi mängides tegi Peebo ise ka valekäigu, mis tundus olevat sihilik. Seda vastane ei märganud. Peebol oli ratsu rohkem, aga vastasel oli seevastu terve rida enamettureid. Kuningas oli etturite rea taga, nii et sellele oleks võinud vankriga mati panna, aga enne sai etturite vahele mulgu tekitada, kuhu kuningal põgeneda. Kui nad mängimise lõpetasid, mängisin üksi sellest seisust edasi. Vähemalt minu läbi tõstetud variandis hävitas ratsu kõik etturid ja mäng jäi viiki. Täna oli turniiri eelviimane päev, millel oli toimunud kolm vooru. Mina ja Parts olime mõlemad saanud juurde ühe võidu ja kaks kaotust. Homme pidi toimuma viimane voor, kus pidime kohtuma omavahel. Kui üks oleks võitnud, oleks teine jäänud sellel turniiril miinustesse.