Diktaator onnis

Pakistanis käis kodusõda. Põhjus oli arvatavasti selles, et riigi idaosas elas teine rahvas kui lääneosas. Lugesin ajalehest, et minu raamat on uuel taotlemisel Eesti Kultuurkapitali toetuse saanud. Määramise põhjus oli nähtavasti see, et nüüd olid nõukogu liikmed jõudnud minu eelmise raamatu lugemiseni. Võibolla olid nad lugenud ka uue raamatu käsikirja, kuigi see poleks ehk nii tugevalt mõjunud. Määratud oli 16 000 krooni, seega kogu taotletud summa. Või siiski, märgitud oli, et projekti eelarve on 16 000 krooni. See pidi tähendama hoopis, et see sisaldab 4000 krooni varem määratud Tartu Kultuurkapitali toetust ja 12 000 Eesti Kultuurkapitalilt. Uus toetus läks kirjastusele trükikulude katteks, seega polnud minul sellest midagi saada. Tartu Kultuurkapitali toetus oli tulnud minule, aga olin kokku leppinud, et annan poole summast kirjastusele edasi. Lisaks sellele toetusele olin saanud raamatu ilmumise eest isalt taskuraha. Ma ei teadnud, kas pean ka taskurahast poole edasi andma. Sellest oleks olnud keeruline poolt välja lugeda, sest see koosnes viiekroonistest.

Panin klassi liikmete fotod mälu järgi perekonnanimede tähestiku järjekorda. Kui olin sellega valmis, siis vaatasin, et ühe tüdruku paiknemisega tähestikus olin eksinud ja pannud tema foto eksikombel enda oma kõrvale. See torkas kohe silma. Meie koolis pidid täna toimuma valimised. Tahtsin selle kohta teadet listi saata. Mõtlesin, et saadan keelelisti, mitte eurolisti, muidu arvatakse, et ma arvan, et koolivalimised on Euroopa Liiduga seotud. Lugesin enne keelelisti arhiivist, mis sinna varem sel teemal kirjutatud oli. Üks mees oli kirjutanud, et ta ei taha olla nendes listides, kuhu mina kirjutan, sest mul tekivad sageli konfliktid. Mõtlesin vastata, et konfliktid on mul tekkinud peamiselt poeesia listis, mitte ainult Elaaniga, vaid ka teiste selle liikmetega. Nüüd olen ma vanem ja targem ja ei lase ennast enam nii kergesti provotseerida. Ajaloolistis on mul tekkinud ainult üks konflikt - P. Piirimäega, kes ei kirjutanudki listi, vaid otse mulle. Eurolistis ei ole olnud konflikte, vaid sõbralik vaidlus. Võibolla mõni peab seda konfliktideks. Keelelistis ei ole olnud vaidlustki.

Ühes Aasia riigis viis diktaator läbi genotsiidi. Näo järgi ei oleks seda temast üldse arvanud, sest tal oli ilus nägu. Tundus, et ta naeratab, aga selline mulje võis jääda ka sel põhjusel, et ta oli pilusilmne kollase rassi liige. Tundus, et ta tapab riigi vähemusrahvusest täiesti tühjaks, ilma et välisriigid sekkuksid. Parajasti oli pandud 200 000 inimest praeahju. Tegin ahjuukse lahti, et nad välja lasta. Diktaator sattus peale. Ta oli naine. Võtsin ta vangi. Ahjusolijad olid kuumast nii palju kahjustada saanud, et nad ei suutnud kohe kahel jalal kõndida, aga nad roomasid välja ja haarasid võimu riigis enda kätte. Mina elasin koos diktaatoriga ühes onnis. Et ta ei saaks põgeneda, lõikasin tal võibolla keele suust. Aga võibolla ka, et ta ei tahtnudki põgeneda. Järgmisel aastal sündisid meil kolmikud. Lapsed tuli legaliseerida ja seetõttu pidin nüüd diktaatori kohtule välja andma. Ta hukati.