Isa tuli koju ja ütles midagi kriitilist. Lasin klaasi natuke vett ja viskasin selle isale selga. Tema mantel sai märjaks, aga ise ei paistnud ta seda märkavat. Oli vaja vahetada lambipirni. Proovisin seda teha, aga see ei tulnud mul kuidagi välja. Klausil põles põrandal küünal. Selle leek oli liiga kõrge, sest taht oli liiga pikk. Lõikasime selle lühemaks. Nüüd kustus küünal hoopis ära. Oli loota, et ta varsti jälle süttib. Aidata võis peale puhumine. Isa võttis mult pirni vahetamise üle ja tema sai sellega kergesti hakkama. Töötasin bussijuhina ja tegin tiire. Toomas töötas jahukottide tassijana. Henn pahandas, et Toomas ei tee üldse tööd. Hüüdsin, et kogu aeg ei peagi tööd tegema. Kutsusin Tooma endaga bussi kaasa. Vaatasin ühe maja aknast välja ja mõtlesin kõrge vanuseni elamisest.
Juhiti tähelepanu ühele "Eesti Kiriku" artiklile. Seal oli ilmunud terve artiklite seeria Eesti-Vene piirilepingu kohta. Värskes artiklis öeldi, et keegi ei tegele piirilepingu ega piirilepingu muutmise lepingu ettevalmistamisega. Aga põhiliselt oli selles artiklis juttu hoopis muudest asjadest. Lugesin samast lehest ka ühte usulisel teemal artiklit. Mõtlesin, et usulisel teemal kirjutised on nagu luuletused. Minu postkasti tekkis järjest igasuguseid kontakte, nüüd tekkis kontakt ka "Eesti Kirikuga". Mõtlesin, et kes tahavad kontaktides olla, need võivad seal olla, aga ma ei hakka neid üldse vaatama. Räägiti saksakeelsest raamatust, mille teemaks oli majanduskrahh. Paistis, et isa tahab seda eesti keeles välja anda, sest seda ostetaks palju. Selles raamatus väideti, et kui abinõusid tarvitusele ei võeta, võib maailmamajandus täielikult seiskuda. Mõtlesin, et kui nii rasked ajad on tulemas, siis ma ei osta enam midagi, et rasketeks aegadeks raha kokku hoida. Edasi mõtlesin, et ma pean just ostma, et majandusele hoogu anda, sest minul on raha küllalt. Rääkisime, et kui Lõhmuste korteris kirjutusmasinaga kirjutatakse, paistab see meie aknasse ära. Praegu kirjutati hoopis Lõhmustest üks korrus kõrgemal. Paistis, et seal mängitakse mingit kaardimängu. Seal vaadati fotosid. Ühelt fotolt tundsin ära ennast ja ühelt vanavanaema, ülejäänud olid võõrad inimesed. Mõtlesin, et kui ma räägin, et võõras korteris vaadati minu fotot, siis arvatakse, et nägin hallutsinatsiooni. Seetõttu tuli mainida hoopis vanavanaema fotot. Ütlesin, et ma nägin võõrast aknast, kuidas vaadati minu ja vanavanaema fotosid, aga see oli unenägu. Praegu ei olnud unenägu.
esmaspäev, märts 23, 2009
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar