Korraks klassi ette

Toimus tund ruumis 308. Istusin keskmise rea esimeses pingis Sandri kõrval. Kati S. kirjutas tahvlil ja klass naeris kogu tunni aja. Mina ei saanud aru, mille üle naerdakse. Võibolla peeti Kati liigutusi naljakateks. Kui teised juba naersid, kiskus see mind kaasa, aga naersin teistest vähem, püüdes naeru tagasi hoida, kui naeru põhjust ei teadnud. Martin läks korraks klassi ette, et öelda õpetaja Laatsule kõrva ääres vastus. Martin arvestas, et tal on nii vaikne hääl, et kui ta vastuse koha pealt ütleks, siis õpetaja ei kuuleks.

Mõtlesin, et pean hakkama Helinale senisest harvem kirjutama, sest tal pole aega kirju lugeda. Sel aastal, kui olin Oudekkile palju kirju saatnud, olin Oudekkit palju unes näinud. Hiljem olin hakanud kirjutama rohkem Helinale ja Helinat palju unes nägema. Liiga sageli ei tohtinud kirjutada kummalegi, et see sõltuvust ei tekitaks. Mõtlesin, et hoopis helistan Helinale. Helistan kolmele inimesele - esimesena Kristerile ja kolmandana Helinale. Helinale viimasena sellepärast, et talle on kõige raskem helistada. Aga võibolla on juba Kristerile helistamine nii raske, et tahtmine Helinale helistada läheb üldse ära.

Nägin meest, kes oli minult raha laenanud, aga polnud tagasi maksnud. Ma ei läinud talt seda nõudma. Öeldi, et see mees käib kasiinos ja see on see, mis talle elus rahuldust pakub. Järelikult ta oli öelnud ausalt, et kavatseb mulle raha tagasi maksta, ainult et tagasimaksmiseks raha lootis võita kasiinos. Ma ei saanud aru, kuidas saab inimene arvata, et kasiinos jääb plussi. Kõik, kes nii arvasid, olid enda arvates väga hea süsteemi välja töötanud.

"Keeles ja Kirjanduses" ilmus arvustus minu unenäoraamatu kohta. Mõtlesin sellest blogis teatada, aga mitte arvustusega vaidlema hakata. Arvustaja kirjutas, et ajal, mil ühiskond on täis roppusi, näitab minu raamat, et süütus on ka olemas. Mõtlesin vastata, et ma oskan mõne unenäo üles kirjutamata jätta. Arvustaja jätkas, et need perekonnaliikmed, keda ma unes näen, on päriselt perekonnaliikmed, seega saab minu raamatust nende kohta informatsiooni. Ühe lause lõpus olid sõnad "mida Simo13 unes näeb". Sellise nime kasutamine näitas, et arvustaja polnud lugenud üksnes raamatut, vaid ka blogi. Mul olid silmad kinni ja tundus, et riiul, mille najal ma loen, hakkab ümber kukkuma. See oleks tähendanud, et kukun läbi teise riiuli klaasi. Hüüdsin mitu korda, et mind päästetaks, aga keegi ei tulnud appi. Kui silmad jälle lahti sain, siis taipasin, et appi polnud tuldud sellepärast, et riiul polnud tegelikult üldse kukkuma hakanud, vaid seisis kindlalt püsti. Jätkasin arvustuse lugemist, aga mul läks kogu aeg segi, kus mul järg on.