Soovitus kaitsmiseks

Tulid uudised Riigikogu liikmete kohta. Mina näitasin oma pilte. Nende hulgas oli nii joonistusi kui ka maale. Kõik olid värvilised ja väga ilusad. Üks pilt oli valminud Põlvas ja kujutas endast vaadet sealsest aknast. Uuesti Põlvasse minnes oleks võinud uue pildi teha, aga kuna aknast midagi muud näha ei olnud, siis oleks uus pilt tulnud samasugune. Osa pilte oli puutükkidel. Kui näitasin täis maalitud puust madu, läks see kogemata emale vastu pead. Küsisin emalt, kas tal oli valus. Ema vastas, et oli küll. Näitasin pilte terve paksu paki. Pärast teistele näitamist tahtsin neid veel üksinda uuesti vaadata. Klaus uuris raamaturiiulit. Ta küsis, kas meil on mõnda Mikseri raamatut. Vastasin, et selliseid autoreid me koju ei hangi.

Kõndisin koos Kristeriga Riia maanteed mööda kesklinna suunas. Meie teed läksid lahku. Olin vanas Kaunase puiestee hoovis. Seal oli üks väga väike poiss. Tegin talle ettepaneku, et ta püiaks hooviväravasse palli sisse lüia, nagu me vanasti vendadega olime teinud. Ainult et nüüd olin ma nii suur, et oleksin terve väravaava ära blokeerinud. Seetõttu lubasin, et kaitsen ainult ühe jalaga. Olin kooli lähedal. Artur küsis: "Kus Brist on?" Sellega paistis ta mõtlevat Bristolit, ja ma vastasin, et ma ei tea. Siis taipasin, et Artur oli arvatavasti küsinud hoopis, kus Krist on, mõeldes Kristerit. Vastasin uuesti, et Kristerit nägin viimati reedel. Täna oli esmaspäev. Ütlesin, et reedel paistis, et Krister hakkab haigeks jääma. Artur tegi aa. Ühes algkooliklassis olin tähele pannud, et Krister ei jäänud õppeaasta jooksul ühtegi korda haigeks, samal ajal kui teised olid haiged mitu korda. Siis olin selles osas Kristerist eeskuju võtnud, aga vanemates klassides oli tema tervis kehvemaks muutunud. Kui ma sellest rääkisin, ütles Toomas, et kui Klaus ja Tõnu esimeses klassis käisid, nad kodus kaklesid ja pärast seda käskisid Toomal toa tagajärgedest koristada. Klaus ja Tõnu olid käinud vist esimeses klassis korraga, üks seitsmeaastaste ja teine kuueaastaste klassis. Vastasin Toomale, et sel ajal, millest mina räägin, ei saanud tema veel tuba koristada. Ta oli kas veel sündimata või üheaastane.

Kohtusin Medijaisega. Ta ütles, et soovitab mul magistritööd uuesti kaitsta. Kaitsmine pidi toimuma augustis ja sinna oli veel üle poole aasta aega. Mõtlesin, et ma võiks iga päev tund aega oma magistritööd lugeda. Või alustada sellega alles kaks kuud enne kaitsmist. Parandan töös ära kõik asjad, mida esimesel korral kaitsmisel ette heideti. Eelkõige lühendan seda täpselt sajale leheküljele. Lõppu võiks tabelid alles jätta. Hakkasin kodus lühendamisega pihta. Aga mõtlesin, et kogu informatsiooni kätte saamiseks peavad uurijad edaspidi ikkagi kasutama vana varianti. Mul oli aega mõelda välja parem kaitsekõne sõnastus. Kaitsekõnes oleks võinud öelda, et kolm esimest peatükki annavad kronoloogilise ülevaate ja viimane peatükk valib näiteks ühe teema. Pidin järele küsima, kas siis, kui teine kaitsmine ebaõnnestub, tühistatakse ka esimese kaitsmise tulemus. Mulle hakkas tunduma kahtlane, miks Medijainen üldse uut kaitsmist soovitas. Võibolla oli talle jäänud valesti meelde, nagu oleks mul esimene kord ebaõnnestunud. Ta võis mind kellegi teisega segi ajada.