Täppidest listideni

Ükskord, kui ma väike olin, ärkasin varem üles ja nägin värvilisi täppe toas lendamas. Nad läksid ühte topsi või tulid sellest välja ja neid oli terve tuba täis. Ühel plaadil loeti lastejuttu täppidest. Selle jutu sisu ma hästi ei mäleta. Laulu võib hästi meelde jätta, ilma et oleks selle sõnu ühtegi korda korralikult tähele pannud. Huvitav, kas rahvalaule on antud valesti edasi valesti kuulmise tõttu. Vähemalt nimed peaksid sel viisil moondunud olema. Üks poiss arvas vanasti, et minu nimi kirjutatakse kahe m-iga. On arvatud ka, et kahe i-ga. Kui ma käisin põsekoopaid soendamas, küsiti mult alati, kas mina olen Pille. Ühel päeval lugesin ühest blogist, et üks mees oli käinud ujumistrennis ja põsekoopapõletik andis talle tema arvates ainult jõudu juurde. Kui ma selle loo edasi rääkisin, öeldi, et neid kangeid mehi on Eestis liiga palju. Mõned arvavad, et nad peavad Eestist ära raskematesse tingimustesse minema – laevaga ümbermaailmareisile, polaaralale või kõrbesse. Laevaga reisimist võidakse nimetada ka lõbureisiks. Ühel päeval räägiti raadios, et üks mees oli tahtnud endale laeva või paati operatsioonisaali ehitada lasta, et tema juhiks sõidukit ja naisele tehakse samal ajal iluoperatsioone. Sellest oli keeldutud, sest kirurgi nuga võivat kõikuval pinnal vääratada. Selle rääkisin ka edasi ja mulle öeldi, et mingitel laevadel on operatsioone tehtud küll, aga sadamas seisvatel. Mina arvasin, et kui laev sõidab üle Vaikse ookeani ja laeval viibijaga midagi juhtub, tuleb opereerida laevas või kutsuda lennuk appi. Vanasti lennukeid ei olnud. "Kalevipojas" on laeva nimi "Lennuk". Selle blogisissekande, kus Piirissaare praamile pandi nimeks "Koidula", saatsin edasi keele listi. Mina olin kirjutanud, et "Tartu Postimehes" mainiti meremeeste uskumust, aga Peipsi on hoopis järv. Listis vastati, et kohalikud nimetavadki Peipsit mereks. Need olid selles listis selle aasta teine ja kolmas kiri. Kunagi kirjutati seal iga päev mitu kirja. Siis polnud ma veel selle listiga liitunud, vaid jälgisin seda uudistegrupi vahendusel. Pidevalt ei jälginud. Esimene list, millega ma liitusin, oli ee.euro. Listidega saab liituda aadressil lists.ut.ee. Hiljuti mainisin seda lehekülge listis ee.euro, sest üks inimene kirjutas, et ta ei taha enam listi kirju. Aastal 2000 kirjutasin ennast ise ka mõneks ajaks sealt listist välja, aga varsti läksin tagasi. Aastal 2004 lahkusin poeesia listist, aga mõne kuu pärast pöördusin tagasi. Seal listis öeldi mulle, et ma harvem kirjutaks. Aga kui mina ei kirjuta, siis teised ka ei kirjuta. Listi mõte võiks olla, et kirjutataks. Kui ajaleht ilmub iga päev, võib ka kirju iga päev lugeda. Kes ei jõua, võib osad listi kirjad vahele jätta.