Mis on maailma ajalugu?

Akadeemias nr. 3 2009 arvustab Olavi Arens Edzard Schaperi romaani "Timukas", mis räägib 1905. aasta revolutsioonist Eestis ja Lätis. Arvustaja kirjutab:

"Võib ju öelda, et kõnealune revolutsioon on osa 20. sajandi maailmaajaloost. Revolutsiooni kaudu astusid eestlased ja lätlased maailma ajalukku." (Lk. 603.)

Kas maailma ajalugu ei koosnegi kõigist ajaloosündmustest? Võibolla on siin analoogia mõistega maailmakirjandus, mille all mõeldakse ainult kõige suuremat rahvusvahelist tähtsust omavaid teoseid. Siis koosneks maailma ajalugu tähtsatest sündmustest. Aga kas muistne vabadusvõitlus või Jüriöö ülestõus olid vähem tähtsad kui osalemine 1905. aasta revolutsioonis? Minu meelest võiks ajalooks pidada ka rahumeelseid sündmusi. Kas eestlased ei jätnud jälge maailma kultuuriajalukku näiteks "Kalevipoja" ilmumisega?

Lk. 610 on kirjas: "Eestlaste poliitiline ajalugu algab 1905. aasta revolutsiooniga."

Neid kahte tsitaati võrreldes tekib kahtlus, et maailma ajaloo all ongi mõeldud poliitilist ajalugu. Aga minu meelest olid juba nimetatud 13. ja 14. sajandi sündmused poliitilised. Võib väita, et neile järgnes vaikus. Aga enne aastat 1905 oli ärkamisaeg. Kuskilt mujalt olen lugenud, et Jakobsoni "Sakala" oli eestlaste esimene poliitiline ajaleht. Kuidas saab olla poliitiline ajaleht ilma poliitilise ajaloota?

Lk. 606 loeme: "Üldiselt mõjutas revolutsioon Baltimaade arengut vähem kui Venemaad, kus hakkas toimima vähemalt uuendatud poliitiline süsteem. Seda ei saa ütelda Baltikumi kohta."

Siin ma ei saa aru, kas Venemaa all on mõeldud venelaste asuala või keisririiki tervikuna. Igatahes puudutas oktoobrimanifest ja üleriigilise parlamendi loomine ka Baltimaid. Lehekülg varem mainib arvustaja ise, et tekkisid kohalikud legaalsed erakonnad. Lisaks võib mainida trükivabaduse suurenemist, kuigi mõned ajalehed pandi kinni.

Lk. 608: "See on muidugi ajalooline fakt, et nii Vene keisririik kui ka baltisaksa aadel kadusid poliitiliselt areenilt tosin aastat pärast 1905. aasta revolutsiooni. Kas ajaloo käik oleks võinud minna teistpidi, ilma Esimese maailmasõjata? Kuidas me ka sellele küsimusele vastaksime, igal juhul võime öelda, et 1905. aasta revolutsioon õõnestas toetust mõlemale, nii keisri isevalitsusele kui ka Baltimaade rüütelkondadele."

Minu meelest ei olnud rüütelkondadel kunagi eesti rahva toetust. Võib öelda, et neid toetasid kadakasakslased. Aga kas nad ei teinud seda rohkem isikliku heaolu nimel kui sügavamast ideoloogiast lähtudes? Kadakameelseid inimesi tunneme ka tänapäeval. Nende argumendid ümberrahvustumisel on, et välismaal on suurem palk ja vähem sademeid.