Läksin maleklubisse. Seal küsis üks mees, mis aastal tuli Peebo Kuressaare meistriks. Ta võttis kapist ühe raamatu ja ütles, et vaatab sellest entsüklopeediast järgi. Ütlesin, et see on ju ingliskeelne entsüklopeedia, seal ei ole Eesti asju sees. Aga selgus, et seal olid vene ja saksa keeles artiklid ja need käisid just Eesti male kohta. Parajasti sai üks turniir läbi. Teistest osavõtjatest noorem poiss sai hea koha ja läks koju. Tema vanuses hakkas enamus poisse hästi mängima ja neile elati rohkem kaasa kui täiskasvanutele. Mängisin ühe vastasega. Sain võiduseisu. Vastane läks minema ja edasi mängisin seda seisu üksi. Kui vastane tagasi tuli, ütles ta, et ega ma hästi ei mängi, ta andis lihtsalt materjali ära. Mul oli seisu realiseerimine seni tõesti aega võtnud, aga nüüd tõstsin vastase nupud korraga laualt maha ja ehitasin oma etturile lauajuppidest koridori, mida mööda segamatult lippu minna.
Taevas lendas reaktiivlennuk. Tema jutt oli esiotsast väga peenike ja tagantpoolt natuke jämedam, sarnanedes niiviisi välgunoolele. Jutt laskus lähemale tulles järjest madalamale, tehes vahepeal ka jõnkse kõrgemale. Võibolla võitles lennuk allakukkumisega. Aga mis tast sai, ma ei näinud, sest ta lendas teisele poole meie maja. Mul pidi järgmisel nädalal toimuma ajalooeksam. Hakkasin seetõttu konspekte lugema. Konspektid olid kahes kaustikus. Mõtlesin, et jätan praegu kõigi muude asjade lugemise pooleli ja loen nädal aega ainult konspekte. Ma polnud küll päris kindel, kas see on vajalik, sest kirjanduses olin jätnud raamatuid lihtsalt lugemata, ilma et midagi oleks juhtunud. Võibolla poleks ajaloos ka juhtunud. Proovisin õppida lihtsalt konspekti korduva läbilugemise abil, mitte nagu tavaliselt, kui olin loetut mõttes korranud. Tegelikult oli lihtsalt lugemine halvem õppimismeetod. Ükskord olin üheks eksamiks niimoodi õppinud ja polnud asju päris selgeks saanud, hoolimata sellest, et lõpuks sain viie. Konspekt käis Rooma ajaloo kohta. Kõige vanem aastaarv Rooma ajaloo kohta konspektis ei olnud nii vana, nagu ma mäletasin. Aga see tuli ilmselt sellest, et loengus olin otsustanud, et ei pane kirja aastaarvu, mis mul juba niigi peas on. Kõige vanema konspektis toodud aasta kohta oli tsiteeritud ühte kivitahvlit. Nii vana aja kohta oli see tekst päris pikk. See oli kõik, mis selle aasta kohta teada oli. Lugesin laualambi valgel. Lamp hakkas vilkuma. Vaatasin, et see tuleb sellest, et kuplisse mineval traadil on katkestus sees. Et katkestuskoht jälle ühendada, panin alla vajunud kuplile ühe malenupu toeks. Lamp hakkas jälle põlema. Varasemal korral olin lambi vilkumise puhul arvanud, et valgustoru on läbi, ja selle ära visanud. Malenuppu võis minna muuks vaja, kui keegi mängima oleks hakanud. Aga tegelikult oli see nupp teisest komplektist kui need, mida mängimisel kasutati. Üks poiss ütles, et kui kakluseks läheb, siis võib teda appi kutsuda. Olin ajakirjanik ja pidin kirjutama artiklit. Minu ülemus oli Kivisildnik. Ta ütles, et ma kirjutaks sellest, mis rahvale korda läheb. Vastasin, et siis kirjutan ilma süvenemata.
laupäev, märts 21, 2009
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar