Linnad peavad säilima

Eilsetest lehtedest võis lugeda uuest haldusreformi kavast, mille järgi jääks Eestisse ainult viis linna ja mitte ühtegi valda. See nõuaks põhiseaduse muutmist, sest praegu on põhiseaduses kirjas:

"§ 155. Kohaliku omavalitsuse üksused on vallad ja linnad.

Muid kohaliku omavalitsuse üksusi võib moodustada seaduses sätestatud alustel ja korras."

Võimalik, et on otstarbekas anda suurem otsustamisõigus maakondadele. Aga ma arvan, et koha peal peab ka mingi võimuorgan säilima, sest maakonnakeskuses ei tea keegi täpselt, mis teises maakonna otsas toimub. Ja päris kindlasti olen ma linna nimetuse äravõtmise vastu. Kui asula oli juba keskajal linn, kuulus Hansa Liitu, kuidas saab siis öelda, et ta nüüd enam linn ei ole, kui tema rahvaarv on sajanditega kasvanud, mitte kahanenud? Kas see pole mitte linnaelanike solvamine? Austame traditsioone.

Reformi propageerivas artiklis "Postimehes" oli öeldud, et Eesti rahvaarv on võrdne normaalse suurlinna ühe linnaosa omaga. Ma kahtlen, kas on õige inimene Eesti saatust otsustama see, kes peab välismaa suurlinna normaalsemaks asulaks kui Eesti küla. Ja kui välismaal ringi vaadata, siis näeb, et välisriigid ei koosne ka ainult suurlinnadest, muidu oleksid linnad nälja käes.