laupäev, aprill 04, 2020

Uus kaup

Olin Võidu silla ja maaliinide bussijaama vahel. Pall lendas kõrgele ja põrkas ülevalt alla tagasi. Selgus, et siin oli pea kohal lagi, kuigi kõrgel. Sellepärast siis taevas pilvi ei olnudki. Kartsin edasi minna, sest tundus, et pall võib mulle veel pähe kukkuda. Mõtlesin, et see on halb, et lagi on pea kohal, sest mina tulen välja päevitamiseks. Läksin ajaleheputka juurde. Siin olid malelauad müügil. Üks malelaud, mis oli kõige parem, osteti juba enne mind ära. Mõned jäid veel müügile. Olin siit varem ühe mitte kõige parema ostnud, aga varsti olid uued müügile tulnud. See ajaleheputka asus ühes toas. Vaatasin müügil olevaid malelaudu neid kätte võttes. Müügil olid sellised malelauad, mis käisid mosaiigina kokku, aga ma tahtsin midagi lihtsamalt, et mängu ajal laua peale ei mõtleks. Kui olin karbid ära vaadanud, panin need endisele kohale tagasi. Putkat pidav mees küsis, kas ma ostan ühe objekti ära. Ta küsis seda sellepärast, et ma olin unustanud ühe nupu karpi tagasi panna. Panin nüüd ka selle karpi. Mõtlesin, et võiks öelda, et kodus nuppe karpi pannes ma loen alati üle, kas said kõik nupud. Läksin putka taha. Seal olid virnas paberasjad, millest ma ei saanud aru, kas need on ka müügil või tasuta võtmiseks ja ei kuulu enam putka juurde. Leidsin sealt kaustiku Klausi kirjutatud lausetega, mida olime üks päev koos temaga vaadanud. Kas putkapidaja tahtis meile meie enda asju müia? Mõtlesin, et selle kaustikutevirna võtan tasuta. Seal oli kahe venna asju. Siis mõtlesin, et ma ei pea neid koju tagasi viima, sest vendadele pole need asjad enam tähtsad. Panin paberid endisele kohale tagasi. Mõtlesin, et vahel teen ma tagasipanemisliigutusi väga aeglaselt, sest ma olen nii vana, et mul on aega teiste järel oodata. Ütlesin, et panen paberid tagasi alati võimalikult korralikult. Üks tüdruk naeris, et ma nimetan seda korralikkuseks. Tüdrukutel olid veel täpsemad liigutused.

0 vastukaja: