Vanaema pool

Olin vanaema kodus. Seal oli ka Lauri K. Meenutasin, kuidas ma ükskord Lauriga koos matemaatika eksamit tegin. Hakkasin rääkima, millise vea Lauri seal tegi. Lauri rääkis vahele, millise vea mina seal tegin, et ajasin jadas pluss- ja miinusmärgi segi. Nüüd mul ei tulnud Lauri viga enam meelde. Võibolla ta oli teinud samasuguse nagu mina. Vaatasin oma eksamitöölt õpetaja parandusi, millesse ma polnud varem süvenenud. Õpetaja oli kirjutanud, et vormistus oleks pidanud olema teistsugune. Mina olin vormistanud nii, nagu me tunnis õppinud olime, aga enne eksamit oli saadetud õpilastele väljastpoolt kooli brošüür, kus oli öeldud, et eksamil tuleb vormistada uut moodi. Ütlesin selle kohta, et kui eksamitöös autot tervikuna kirjeldama hakata, siis see ei mahu paberi peale ära. Täna tuli ilmaennustus, mille järgi mõne päeva pärast kindlal kellaajal on keeristorm. Ma ei teadnud, kas see meie kivimaja ka purustab. Keeristorm oli anomaalia, mida ei osatud seletada, aga seda osati ennustada. Osa rahvast oli juba vanaema poolt lahkunud ja oli juba öö. Nüüd jõudis vanaema ise koju. Ta palus, et me lahkuksime, sest ta tahtis magama minna. Vastasin, et kohe lahkume. Mõtlesin, et nõud jätan vanaema pesta, ta on varem ka enda kodus toimunud pidude nõud ise pesnud. Läksin veel vannituppa ja vaatasin seal ajalehepealkirja artiklil, milles kirjutati loomadest. Algul tahtsin artiklit lugema hakata, aga siis loobusin sellest, sest mulle tuli meelde, et lubasin koju minna. Vanaema tuligi juba teist korda paluma, et me lahkuksime.