Viimane aeg kirjutada

Eile üks psühholoog pahandas lehes nendega, kes kriisi ajal rõõmu välja näitavad. Ma pole temaga nõus, kui ainult masendavatest asjadest rääkida, siis võib langeda depressiooni või saada unehäired. Kui nagunii peab surema, siis võib ju surra õnnelikuna. Osad erialad on seotud ainult olevikust mõtlemisega, aga ma olen ajaloolane ja võin põhiosa tekste kirjutada ka mineviku kohta. Kui elu ähvardab läbi saada, siis võib ju kiirustada elutöö lõpule viimisega. Teine ja vast targem psühholoog Tulviste on rääkinud, et inimesed reageerivad surmahaiguse diagnoosile väga erinevalt. Mõni pidavat masendusse langema ja mõni hakkama viimast võtma. Ühel aastal ma kahtlustasin, et nakatusin vere kaudu aidsi. Siis mul ei olnud tahtmist seda otsekohe kontrollida, vaid hakkasin tegema asju, mille tahtsin elus veel kindlasti ära teha. Tuju läks neid asju tehes paremaks. Lõpuks lasin ka vereproovi teha ja selgus, et aidsi siiski ei olnud. Praegune kriis on halb, aga halval asjal võib olla häid külgi. Olen kriisi ajal avastanud uusi arvuti kasutamise võimalusi. Mõni inimene on muidugi juba surnud. Psühholoog kutsus üles mõtlema sellele, et mõnel inimesel lükati psühhiaatri vastuvõtt edasi. Mul ka lükati, aga mul pole vastuvõttu otseselt vaja, kui kirjutatakse välja digiretsept. Mõnel on muidugi psüühiline haigus ägedamas faasis. Aga kas neid ei nõustata telefoni teel? Ükskord olin psühhiaatri kabinetis, kui talle helistas keegi, kes ei tahtnudki vastuvõtule tulla, vaid arsti koju kutsuda. Arst koju minemisest keeldus. Kui ma olin aastal 2000 haiglas ravil, siis oli nii hea meel, kui nädalavahetusteks koju lubati. Pärast haiglast lõplikult lahkumist algas mul depressioon ja arst küsis, kas ma ei taha uuesti haiglasse tulla, aga vastasin, et kodus on parem. Hiljem on ka arst öelnud, et ta pooldab seda, et patsiendid saaksid võimalikult palju kodus olla. Hoolimata kodus töötamisest olen käinud ka üritustel, aga praegu jäävad need ära. Siis peaks ju olema lubatud üritustel rääkimata jäänud jutu kompenseerimiseks rohkem kui tavaliselt kirjutada. Kõik ei pruugi sellega nõus olla, aga minu psühhiaater on öelnud, et kõigile samaaegselt meeldida ei saa.