Doktorieksami programm

Kõndisin Kaunase puiesteele. Seal tuli ühe trepikoja uksest välja Helina. Ta küsis mult, kas ma tean, millal on antoniusepäev. Mõtlesin, et võibolla 23. veebruaril. Vastasin, et võibolla veebruaris. Peaasi oli, et Helina mulle jälle ühe lause ütles, sest ta polnud seda ammu teinud. See juhtus minu toas.

Vaatasin ajaloo kaarte. Liivi sõja ajal tungisid Poola väed Moskvasse, aga sõja lõpus kaotas hoopis Poola Venemaale maad. Liivimaa jäi siiski Poola kätte. Tol ajal olid Venemaa ja Poola veel ühe suured. Venemaa ei olnud veel Siberisse tunginud. Siber oli üleni kaetud väikerahvastega. Osad neist olid hiljem välja surnud, teistest olid saanud autonoomsed vabariigid Venemaa koosseisus. See tuli sellest, et venelaste arv läks teistest rahvastest suuremaks. Venelaste arvu kasv jätkus järjest väikerahvaste liikmete venestumise teel. Koostasin doktorieksami programmi minevate raamatute nimekirja. Doktorieksam pidi tulema uusaja peale. Sinna pidid sisse minema nii Liivi sõda kui ka Põhjasõda. Isikutest panin programmi peamiselt välismaalasi, aga ühe baltisakslase panin ka hulka. Siis tuli mulle meelde, et ma pole hulka pannud üldse Napoleoni, kuigi Napoleon elas ka uusajal ja tema kohta olin kaks raamatut läbi lugenud, neist ühe väga paksu. Aga ma ei hakanud esialgu Napoleoni lisama, sest tema kohta raamatuid olin lugenud ammu. Napoleon ei esindanud revolutsiooni ega taastanud ka kuningavõimu, vaid ta oli kolmas jõud, kellele miski peale tema enda isiku korda ei läinud. Uusajale oli järgnenud uusim aeg ja pärast seda ajaloo lõpp. Pärast ajaloo lõppu järgnevat aega nimetati praegu lähiajalooks. Õige nimi pidi sellele antama alles tulevikus. Ajaloo lõpule eelnenud perioodide nimetusi ei oleks enam muudetud. Läksin ülikooli. Seal ütles Medijainen, et meil on aega oma doktorieksami programmi muudatuste tegemiseks veel kümme minutit. Ise läks ta auditooriumist välja, mina jäin oma kohale istuma. Olin pannud programmi kooli ajalooõpikud, aga nende kohta võidi öelda, et need on liiga lihtsad. Minu arvates olid need kasulikud, sest neist sai perioodi kohta tervikliku ülevaate. Olin saatnud doktorieksami programmi elektronkirjaga Raunale ja küsinud tema arvamust. Ta ei olnud vastanud. Nüüd läksin tema maja juurde, et vaadata, miks ta pole seda teinud. Selgus, et ta pole vastanud sellepärast, et tema maja pole veel valmis. Majas kohtusin ühe ehitajaga, kes pidi programmi kinnitama. Ta ütles, et 500-leheküljelisi raamatuid ta programmi ei taha. Sellest oli kahju, sest raamat Napoleoni kohta ja kaks raamatut Tõnissoni kohta olid 500-leheküljelised. Ütlesin, et magistrieksami puhul soovitas Medijainen küll mul lugeda 1000-leheküljelist Kissingeri raamatut. Ruumis, kus me seda rääkisime, algas Kulmari loeng. Ta näitas kaardilt Eesti-Läti piiril olevat Kura neeme. Ta rääkis, et selle nimi tähendab pehmelt öeldes seda, et kui eestlane läks üle piiri, ei saanud ta minna kaugemale, vaid pidi kohe abielluma.

Ajalehes oli pealkiri, et Ameerikas värvivad silikoonrindasid rohkem naised kui mehed. Selle põhjal järeldasin, et neid kannavad ka mehed ja osad lisaks veel värvivad neid.