Üks mees ütles, et minust kirjutati jälle ajalehes. Vastasin, et ma tegin sellele Madissoni piketile vist kõvasti reklaami. Mees ütles, et kindlasti. Ta soovitas, et ma oleks võinud seista piketeerijate vastas ja piketi vastu piketeerida.
Järgmistele meestele ütlesin, et arvatakse, et mina tegin Madissoni piketile kõvasti reklaami. Nemad ütlesid, et Madisson tahab, et teda kogu aeg tähele pandaks, temast ei tohi mitte üldse välja teha.
Mulle meeldis endale ka, kui mulle vahepeal veel ühes Sõltumatu Infokeskuse teates tähelepanu pöörati:
VASTU Tõnu Ploompuu
Mulle on jättis Tartus kavandatav pikett ebamäärase tunde, mida toetas mõneti Simo Runneli vastuseis. Põhimõtteliselt ei ole pikett halb, ainult sellises kohas peab seda väga ettevaatlikult tegema, et ise endale s...tta näkku ei loobiks. Praegu Tiit Madissoni levitatud teave piketi loomuse kohta aga kipub olema rahvusluse vastu. Rahvuslus ei lahkne skaalal esimene ja teine Eesti. See esimese-teise skaala on pigem vahendajate-hädaldajate skaala (vahendaja = poliitkorrektselt väljendatud nimetus tänapäevase sahkerdaja-petja kohta; hädaldaja = palgaline kisakõri + need, kes ei viitsi olla inimesed). Selles skaalas pole rahvuslastel midagi peale hakata, rahvuslus vastandub mõlemale. Mõlemad variandid toimivad "kohe-ja-praegu-siin" lahendustena, rahvuslus omab põhituuma tuleviku lahenduste pakkumises, arvestades olevikku ja mõtestades minevikku. Kui rõhuda väga praegusele kehvale olukorrale ja mitte vihjata samaaegselt tulevikule, laskub rahvuslus sama madalale kui sotsid ja liberid (= vahendajad). Mõlemad on tänapäeval huvitatud pööbli olemasolust, nad teenivad just pööbli manipuleerimisest, elatuvad pööbli seisundisse surutud inimeste olemasolust. Liberid on mõnes mõttes ausamad, nad jaotavad ümber rohkem enda kokkukavaldatud vara, sotsid jaotavad ümber reeglina ainult võõrast vara. Rahvuslus ei tohi laskuda sotsialismi, rahvuslus peab toetuma sotsiaalsusele - inimeste ühtekuuluvusele. Sotsialismil ja sotsiaalsusel on tänapäeval samapalju ühist kui armastusel ja armutusel. Kõige halvem variant on vinguv "teise eesti" pikett. See peaks olema rõõmsameelsem. Võib-olla seal supikatla ümber käiks teine väike pillerkaar tasakaaluks kontserdimaja omale, kaine rõõmus külapidu. Lihtne hernesupp on väga sobilik vastanduse loomiseks, rõhutamaks, et hea tuju jaoks pole vaja ööbikukeeli ja pääsukesepesi süüa.
Juttu tuli veel reklaami mõjust muudes seostes. Ütlesin, et reklaam mõjub nii, et kui raadios algab reklaam, siis keeran raadio kinni. Teised ütlesid, et reklaamil on suur mõju. Huvi tekkivat just nende raamatute vastu, millest on kuskil juttu olnud. Selleks, et raamatut ostetaks, olevat vajalik, et selle ümber tekiks mingi skandaal. Mina ütlesin, et on olemas teoseid, mida ei tohi ära solkida, parem ärgu kasvõi keegi neid lugegu.
laupäev, veebruar 27, 2010
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar