Emotsionaalsed vajadused

Ükskord olin kodus haige. Kui jälle kooli läksin, siis mulle öeldi, et minu nime oli nädal aega järjest kooliraadios hõigatud. Asi oli selles, et ma polnud aasta jooksul laenutanud kooliraamatukogust ühtegi raamatut. Esimeses klassis laenasin küll iga kord uue, kui ühe tagasi viisin. Aga kui meid esimeses klassis esimest korda raamatukokku viidi, siis ütlesin, et mina midagi ei laena, sest mul on kõik need raamatud kodus olemas. Seepeale võttis õpetaja riiulist raamatu "Kümme kooki" ja küsis, kas see ka. Kuna seda polnud ma kodus näinud, pidin laenama selle. Raamat oli juba esimese klassi lapse kohta liiga kerge ja viisin ta järgmisel päeval tagasi. Täna lugesin läbi korraga ühe luulekogu, mida olen varem ka lugenud. Mõtlesin, et enda luuletused meeldivad ikka rohkem. Enda luuletusi lugesin eile ja need tekitasid peamiselt positiivseid emotsioone. Mõne luuletusega olin vähem rahul. Aga üldiselt mõtlesin, et kriitikud, kes seda raamatut on halvustanud, on lihtsalt minust rumalamad. Mis ei tähenda, et nad kõiges rumalamad oleksid. Aga minu ja nende emotsionaalsete vajaduste vahel on vastuolu. Olevat olemas kolme liiki väsimust - füüsilist, vaimset ja emotsionaalset. Üht liiki väsimusest aitavat puhata teist liiki aktiivne tegevus. Passiivne puhkus olevat halvem. Ühes raamatus oli öeldud, et inimene ei vaja mingit passiivset puhkust peale une. Koolis idamaade kultuuri tunnis öeldi, et uni ei ole puhkus, vaid raske töö. Rääkija ütles, et kõige paremini puhkas ta siis, kui ta ühel öösel midagi unes ei näinud. Pärast seda juttu proovisin ka niimoodi magada, aga see ei õnnestunud. Siis ma unenägusid üles ei kirjutanud. Nüüd, kus kirjutan, teeb unenägusid mäletamata ärkamine tuju halvemaks. Aga vahel tulevad unenäod siiski varsti meelde ja tuju läheb paremaks. Hambaarstile ütlesin, et suuloputusvedeliku tarvitamine teeb tuju halvemaks. Õigemini on eraldi olemas hamabaarst ja igemearst. Soovitatakse pesta ka keelt. Peale hamba puurimise on mulle ka keelde puuritud, kuigi kogemata. Eriti valus see ei olnud. Hiljuti lasti raadios laulu lapse valu ära viimisest. See oli vist eile. Eile ei olnud mul üldse tahtmist ajalehti lugeda. Raadiost uudiseid ka ei tahtnud kuulda, kuigi mõne päeva eest kuulasin iga tunni aja tagant katkendi uudistesaadet. Mõnda asja tuleb siis ka teha, kui ei taha. Depressiooniga võib juhtuda, et ei taha midagi. Psühholoogi arvates tahab inimene siis, et tal oleks depressioon, aga tegelikult on kõige suurem soov, et depressioon üle läheks. Kellegi kohta vist küll räägiti, et ta oli meelega depressioonis, sest sai sellest inspiratsiooni. On öeldud, et kahte ühesugust depressiooni pole olemas. Ühte unenägu võib kaks korda näha. Aga arvatavasti on siis ka mingi väike erinevus.