Kanali puhastamine

Kõndisime vendadega Sõpruse silla juurde. Silda toetaval mäel ei kasvanud üldse rohtu. Mulle näidati, et see tuleb sellest, et mägi on kaetud sellise ainega, mis rohul kasvamist takistab. See oli ilmselt selleks nii, et sinna ei kasvaks puid, mis võivad sillale murduda. Ühel silla küljel oli rohtu ja noori puid siiski rohkem. Kõndisime mööda seda külge. Vennad ronisid lõpuks mööda seina sillale, aga mul ei tulnud ronimine välja. Alla kukkuda oli ka liiga kõrge. Võis veel proovida ronida silla teisel küljel. Hüüdsin, et silla teisel küljel olijad, lugege silti "ronimine". Läksin silla alt läbi sinna küljele. Seal oli mul eraldi blogi, milles olin kasutanud viit silti, neist üks oli "ronimine". Blogi pidamise võimalust pakuti kõigile, kes sõitsid bussiga üle selle silla. Varem oli blogisid peetud oma nime all, aga nüüd olid need teenusepakkuja poolt asendatud ühesuguses stiilis varjunimedega.

Vaatasin aknast, et kanali jääl sõidavad sahaga autod, nii et vesi taga. Nad oleks võinud vett nähes ettevaatlikumaks muutuda, et tekib läbi kukkumise oht, aga nad tulid järgmisel ringil samasse kohta tagasi. Meil oli külas kaks tüdrukut. Istusin koos nendega kööki sööma. Rääkisin, et kanalit puhastatakse lumest, vist ralli jaoks. Pärast selgus, et kanalit puhastati hoopis jääst, sest jää oli õhukeseks sulanud ja taheti kõrvaldada oht, et keegi läheb õhukesele jääle ja läbi kukub.

Meie trepikoja postkastidelt olid maha võetud sildid "Ainult tellitud post" ja selle asemel rippusid kastidest välja elektrijuhtmed. Räägiti, et juhtmed on selleks, et varsti hakkavad postkastid näitama numbreid, mitu asja on päeva jooksul mingisse kasti pandud. Pahandasin, et kui reklaami keelav silt maha võetakse, siis hakatakse massiliselt reklaami panema. Ja kui postkastid hakkavad näitama numbreid, kui palju on sinna asju sisse pandud, siis selle järgi näevad vargad, kust kastist varastada. Ütlesin, et on ikka lolle olemas. Üks poiss oli elektrikapi kallal ja põles ära.

Avaldasin blogis võõrast blogist kopeeritud välisuudiste aastaülevaate. Mõtlesin, et ütlesin hiljuti, et mina oma blogis fotosid ei avalda, aga tegelikult on mul fotod olemas võõrastest blogidest kopeeritud sissekannetes. Varsti taipasin, et nüüd võidakse mind süüdistada autoriõiguste rikkumises, sest ma ei pannud viidet, kust blogist materjal oli võetud. Hiljuti olin sel teemal unenäo näinud, aga ärkvel olles läks ikkagi meelest. Aga ma sain veel viite lisada.

Lugesin Pille toa riiulist võetud ingliskeelset ajakirja. Pille oli sellele intervjuu andnud. Ta rääkis seal, et tema vennad käivad tema toas, hüppavad tema voodi peal ja pissivad. Ta avaldas arvamust, et võibolla järgmisel sajandil läheb asi paremaks. Intervjueerija lisas omapoolse kommentaari, et järgmisel sajandil võibolla tõesti. Sellega pidas ta silmas, et üle saja aasta keegi ei ela. Mõtlesin, et kui Pille on minu kohta sellise jutu kokku rääkinud, siis minu kaastööd ei võta see ajakiri enam vastu. Väljaandjad vaatavad minu kaastööd nähes, et see on see, kelle eest Pille on hoiatanud. Pille ise ei lubanud mul pereliikmete kohta midagi halba rääkida, isegi mitte head, ja nüüd rääkis minu kohta sellise jutu. Lamasin Pille voodi peal ja olin poolunes, aga kuulsin siiski samas toas olevate vendade juttu. Pille tuli koju, astus oma tuppa ja küsis, kas ta peab meid riigikohtusse andma. Kuna ma magasin, ei hakanud ma üldse reageerima. Pille oli varem töötanud ajakirjanikuna ja muuseumis, aga doktorantuuri astus ta õigusteaduskonda. Seetõttu asus ta uuele töökohale riigikohtus, nagu Piretki töötas Ameerika kõrgeimas kohtus. Varem oli Pille keelanud oma toa riiulis olevaid raamatuid lugeda. Kõik vennad lubasid oma voodit puudutada, väljaarvatud Pille. Või võibolla vennad ka siiski ei lubanud. Mõtlesin, et kui ma magan, siis võib selguda, et toas rääkivaid hääli näen ka ainult unes.