Ebatavaline tähelepanu

Minu eilse sissekande põhjal on valminud kaks uut Sõltumatu Infokeskuse teadet:

SI - 25 piketidiskussioon

Pikett: Runnel contra Madisson

EI Simo Runnel: Olen piketi vastu

/.../

JAA Tiit Madisson: Keegi simorunneleid piketile väevõimuga ei aja!

Simo Runnel on rahulolematu, et Madisson kutsub vaba vaimuga inimesi piketeerima "pingviine". Meil esialgu veel kehtib Eesti Vabariigi Põhiseadus, mille § 47 garanteerib ka avalikult koosolekuid pidada, sh ka piketeerimise vabaduse. See on elementaarne kodanikuõigus. Ma ei tea, kas isand Runnel on lugenud ERSP veebilehel (www.ersp.ee) avaldatud siinkirjutaja ariklit, seal on praegust olukorda piisavalt kirjeldatud. Meie, erspeelased ei ole rahul, et ilutsev ja rahva praegusele olukorrale pikas kaares sülitav eliit peab oma edevusparaadi. Kui mõnele see meeldib, siis pole ju probleemi, nautigu pealegi "pingviinide" paraadi. Keegi selle õiguse kallale ei lähe. Mis puudutab maskidesse, siis nende kasutamise tingib praktiline kaalutlus, kuna minu abikaasa vallandati töölt möödunud aasta 9. mail Vene saatkonna juures toimunud piketi pärast. Nimelt olid tema venelannadest töökaaslased näinud mingist Vene telekanalist piketti ja avaldasid aktiivselt rahulolematust, mille peale eestlasest omanik ta vallandas. Korra hoidmine on otsene politsei töökohustus. Kui mõni maskistatud inimene peaks kuidagi korda rikkuma, on politsei kohustus seda takistada. Milles probleem? Nautigu pealagi simorunnelid valitsejate pidu katku ajal. Meile see ei istu ja me kavatseme selle vastu piketeerida, kasutada oma põhiseaduslikku õigust. Avatud on ka "Teise Eesti supiköök", kus jagatakse kohaletulnuile maitsvat hernesuppi. Edu! Lõpetuseks arvan, et eestlastel on viimane aeg ärgata letargilisest orjaunest – muidu võib olla hilja!

Allikas: Koguja Kroonikad
Kontakt: teoloog@gmail.com

Ma ei soovi piketi keelustamist, vaid lihtsalt arvan, et selle oleks võinud korraldamata jätta.

SI - 26 tõusikutest

Kodanikud õigustavad pingviinipiketti

Kirjanik Simo Runneli poolt käimalükatud diskussioon tänavapoliitika sobivusest Eesti Vabariigi aastapäeval on toonud suuliste arutluste kõrval ka kirjalikke arvamusavaldusi. Allpool paar näidet.

Ajakirjanik ja ajaloolane Margit-Mariann Koppel:

Piketile JAA. Iseseisvuspäeva vastu patrioodid - rahvuslased küll ei võitle, sest sellega võitleksime ju ka Eesti riigi vastu. Mille eest me tegelikult võitleme - et Eesti oleks Eesti. Aga kas Eesti on Eesti? Minu arvates on Eesti Eestita. Eesti asemel ehitatakse Euroopa Ühendriike. Riigist on saanud karikatuur ja farss. Siin häbenetakse vabadusvõitlejaid, vaikitakse maha isegi Henrik Visnapuu 120. aastapäev koos tema isamaalise aateluulega, eestimeelseid inimesi mõnitatakse ja naeruvääristatakse, nad on tõrjutud ja põlu all nagu ENSV-ski. Vastuvõtupäeval näeme võltseliiti, tõusikuid, kameeleone. Tegelik, tõeline eliit, vabadussõja kavaleride järglased, vastupanuvõitlusest osavõtjad, sõjamehed, paguluses Eesti vabaduse eest võidelnud inimesed, praegused eestluse tulehoidjad sinna ei pääse. Olete näinud Aili Jõge, Ageeda Paavelit, Leo Tõnissoni, Heli Susi, August Ahase lapsi, Aino Kurge, Evi Kiisi, Jaan Leppa, Vello Edermad, Jaan Treudet jpt Eestile elavaid inimesi ja eestluse tulehoidjad ainsal Rahvuspüha üritusel, nagu väidab Simo? Mina ei ole. Lisaks väidan Simole vastu, et rahvuspüha on ka Võidupüha. Eesti sangaritest ja eestimeelsetest inimestest, eesti riikluse loojatest, on ka eestivaenulikus meedias keeruline kirjutada. Ja nii nad Eestile võõraks ja tundmatuks jäävadki. Ehk siis Eesti on eestlastele võõras. Ja ma olen sellisest pseudodemokraatlikust Eestist väga kaugel ehk siis seal kus juba paljud Eesti patrioodid - tänaval, töökoha, elatise, seltsielu, õpingute ja suhtluskeeluga. Seda Eestit esindabki 24. veebruaril Tiit Madisson.

Oleg Burov, Eesti Vabariigi kodanik aastast 1930:

Burov pro Madisson. Ja kui eeldada, et tullakse ametiautodega, so maksumaksja rahva arvelt. Olen nõus, et neil saaks tuju rikutud.

Allikas: SI

Pühade ja tähtpäevade seaduse järgi on 24. veebruar rahvuspüha, 23. juuni aga riigipüha:

§ 1. Rahvuspüha

Rahvuspüha ja puhkepäev on:

24. veebruar – iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev.

§ 2. Riigipühad

Riigipühad ja puhkepäevad on:

1) 1. jaanuar – uusaasta;

2) – suur reede;

3) – ülestõusmispühade 1. püha;

4) 1. mai – kevadpüha;

5) – nelipühade 1. püha;

6) 23. juuni – võidupüha;

7) 24. juuni – jaanipäev;

8) 20. august – taasiseseisvumispäev;

81) 24. detsember – jõululaupäev;

9) 25. detsember – esimene jõulupüha;

10) 26. detsember – teine jõulupüha.