Olin ühes suures ruumis remonditavas majas. Tuli üks tüdruk, kes hüppas üle tooli, nii et tema jalad läksid korraks 180 kraadise nurga alla ja samal ajal kummardus ta kätega madalamale ja võttis toolilt riideesme. Mõtlesin, et võiks öelda, et nendel, kes ise ei oska selliseid trikke teha, on neid vastik vaadata. Olin ühes väiksemas toas. Tahtsin minna järgmisse tuppa, aga töömees pani minu takistamiseks ukse kinni, sest ta lakkis uksepiita. Enne läks minu õlg juba piida vastu, rikkudes nii kampsunit kui ka lakki. Põgenesin kitsast salatrepist alla ja majast välja. Tegin majast väljumiseks ukse haagist lahti. Oleksin saanud ta väljastpoolt haaki tagasi panna, aga ei teinud seda. Kartsin, et niiviisi võib keegi majja tungida.
Hakkasime televiisorist vaatama multifilmide seeriat. Esimeses multifilmis sai üks loom kingituse. Ta tegi kingipaki lahti ja hakkas ennast peegli ees lakkima. Aga ta lakkis ainult oma karva musta osa, mitte valget. Valge mittelakkimise tõttu kleepus voodisse minnes lina talle külge. Teine loom pani talle teki alla kandilise eseme, põgenedes ise akna kaudu. Henn oli neid multifilme varem näinud ja ütles, et voodisse pandi pomm. Ise poleks ma sellest kuju järgi aru saanud. Aga multifilm lõppes tõesti plahvatusega. Järgmises multifilmis tahtis hunt hiirele plahvatuse eest kätte maksta ja hakkas teda taga ajama. Nad jooksid mööda tänavat ja hunt ei jõudnud kuidagi lähemale. Henn ütles, et nüüd ta hüppab üle auto. Ja tõepoolest, hunt hüppas üle auto, sai sellest kõvasti hoogu juurde ja jõudis nüüd tükk maad hiirele lähemale. Ütlesin Hennule, et ta ei ütleks kõike ette, mis juhtub. Tõnu ütles, et minu pea jääb talle ette. Jätsin seetõttu vaatamise pooleli ja läksin sellest toast minema. Läbi koridori kõndides mõtlesin, et multifilmis "Oota sa" kiusas hunt jänest, aga praegu vaadatutes on vastupidi, et jänes kiusab hunti. Erik oli teinud selle kohta nalja, et "Nu zajets, pagadii" ja "Nu markofka, pagadii". Läksin väiksesse kööki. Nägin, et seal on kardin ees ja kardina peal paljaste rindadega naise pilt. Kükitasin maha, et väljas ei nähtaks, et ma seda pilti vaatan. Aga pilt kadus ära. Ükskõik kui kaua ma kardinat vaatasin, pilt enam nähtavale ei ilmunud. See oli vist nähtav ainult kindla nurga all. Võibolla kõik inimesed neid kardinaid ostes ei teadnudki, et neil selline pilt on. Suures toas vaatasime kunstiraamatut. Seal oli näidatud, mida on läbi aegade kirikuseintel kujutatud. Räägiti, et ajaloos on selline periood ka olnud, kus kirikuseinal kujutatakse naisi, aga enamus ajaloost on kujutatud ainult mehi. Mõned meie pere liikmed olid külastanud ühte vanameest tema maamajas, aga nüüdseks oli vanamees ise selle unustanud. Magasin hommikupool ööd oma voodis. Vennad ajasid teistes voodites juttu. See vend, kes magas minuga ühes voodis, püüdis mind äratada. Mõtlesin, et väiksesse kööki ei saa praegu minna, sest seal magab üks kuri poliitik. Siis tuli meelde, et see poliitik enam meie pool ei ööbi. Aga väikses köögis magas ikkagi Klaus. Tuli oodata, millal päev kätte jõuab.
esmaspäev, veebruar 22, 2010
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar