Mõtete lavastamine

Meil olid külas Oudekki ja tema ema. Andsin oma emale ja Oudekki emale lugeda oma käsikirja, kus üks tegelane oli Oudekki. Nad lugesid, nagu oleksin ma kirjutanud täiesti tähenduseta sõna ja ütlesid, et kõik paistab sellises stiilis olevat. Tegelikult nad lugesid valesti ja ma olin kirjutanud selle koha peal mitu muud tähendusega sõna. Kui nad lugemise lõpetasid, ütles ema mulle edasi, et Oudekki ema jõudis otsusele, et paistab, et seda ei saa lavastada. Seda ei võtnud nad arvesse, et tegelikult oli sellest teosest parandatud variant juba raamatuna ilmunud. Raamat oli romaan ja käsikiri näidend. Mõtlesin, et saaks lavastada niimoodi, et seda, mida tegelased mõtlevad, ei ütle nad suuga, vaid näidatakse lava kohal kirjaliku tekstina. Oudekki oli emadest sõbralikum. Tema oli küll samuti internetis teravas stiilis kirjutanud, aga täna ta nii ei rääkinud. Toomas oli võtnud sahtlist minu vana lugemispäeviku ja andis selle Oudekkile lugeda. Kalle Blomkvisti raamatud olid eesti keeles ilmunud kahe köitena, aga neisse mahtus kolm erinevat teost ja olin igaühe neist lugemispäevikusse eraldi märkinud. Vaatasin üle õla, et raamatul, millel minu mälu järgi oli pealkiri "Kalle Blomkvist elab ohtlikku elu", oli tegelikult pealkirjaks onu Einari ees- ja perekonnanimi. Mõnest raamatust olin kirjutanud pikemalt ja joonistanud, teistest oli kirjas ainult pealkiri ja autori nimi.

Lamasin öösel voodis ja korteri ukse taga seisis hulk inimesi. Nad küsisid kahte taburetti. Henn viis need, ise valju häälega nuttes. Ta nuttis vist sellepärast, et tal oli kahju, et tema voodi taha ei jää enam taburetti, mille peal riideid hoida. Lugesin ette oma vana luuletuse:
Kuurist tuleb koksajaid,
koksajaid ja toksajaid.
Kuurist tuleb toksajaid,
toksajaid ja koksajaid.
Seejärel lugesin ühe salmi Klausi vanast luuletusest:
Trepist tuleb üles mees,
rammu poolest teistest ees,
tahab lahti teha ust,
aga vaatab - käsi must.
Ma ei olnud kindel, võibolla segasin kogemata kokku kahe erineva salmi read.

Lugesin "Maalehte". Seal oli Laari artikkel. Ta kirjutas, et kaks aastat tagasi algas rahvusluse tõus, aga nüüdseks on see läinud hullude kätte. Mõtlesin, et kaks aastat tagasi hakkasin ma ajalehtedele sageli kirju saatma, mis ka ära trükiti. Aga Laar pidas silmas ilmselt hoopis seda, et kaks aastat tagasi oli pronksiöö. Pronksiööl ei olnud meie suvilas lõhutud üldse lauanõusid. Üks puhveti klaasidest oli siiski katki löödud. Praegu oli laua peal tita, kellele näitasin taldrikut. Ta tahtis seda enda kätte võtta, aga ma hoidsin taldrikust kõvasti kinni, muidu oleks tita selle põrandale puruks visanud. Siis märkasin, et laual tita käeulatuses on teisigi taldrikuid. Panin ka need kaugemale. Pidin minema ühepäevasele reisile ja hakkasin selle jaoks kotti pakkima. Võtsin kaasa sellise hambapasta, mis oli küll Venemaal tehtud, aga mida hambaarst ei olnud soovitanud. Kaasa tuli võtta ka üks raamat lugemiseks ja üks paberileht kirjutamiseks. Minu toas tilkus radiaatori toru vanni, aga vannil ei olnud enam äravoolu, vaid ainult umbtoru. See ei olnud siiski üle ajama hakanud, sest vesi auras sama kiiresti kui juurde tilkus. Äravoolu umbtoru näitas, mis raamatut Helina loeb. Žanriks oli märgitud armuromaan.