neljapäev, veebruar 18, 2010

Vist esimene

Mõtlesin, et kui mulle on mängitud 1. c4, siis olen mänginud oma peaga, aga järgmine kord võin üle minna Reti avangusse, käies oma etturi d4 ja mängides edasi teooria järgi. Või siiski, mulle ei ole mängitud c4, vaid c3, selle peale ei saa d4 mängida. Aga ma võiks mängida d5 ja e5, minnes üle Caro-Kanni kaitsesse. Jõudis kätte pika mõtlemisjaga turniiri viimane voor. Minul oli esimene järk, minu vastasel kolmas. Võis oodata kiiret võitu. Ja selle ma saingi. Olin võitnud lõpus kaks partiid järjest ja polnud turniiril kaotanud ühtegi. Sain väga kõrge koha, vist esimese. Suur punktisumma oli minu puhul pika mõtlemisajaga turniiridel tüüpiline. Tõstsin mängu võidu märgiks sõrme püsti, et Rei tulemuse üles märgiks, kuigi sõrme tõstmine polnud seni olnud minu stiil. Tulva oli jõudnud lõppmängu, kus laual oli segamini kahte tüüpi teri, kummalgi mängijal erinevad. Nüüd oli küsimus, kumb saab enne kõik teise terad löödud. Et ühel käigul sai lüia ühe tera ja Tulval oli teri rohkem, siis pidi võitma Tulva. Aga tulin mõttele, et võibolla igal käigul ei saagi löömist sooritada. Kolk ütleski, et küsimus on ka selles, kumb pääseb teise teradele paremini juurde. Tulva vastane pääses paremini. Aga Tulva hakkas oma nuppude arvu sellega suurendama, et lõikas igal käigul ühe õunaviilu pooleks. Samuti muutis ta igal käigul ühe viilu asukohta. Rohkem ei olnud kokkuleppe kohaselt lubatud.

Vahel nägin unes, et olime kolinud uude korterisse, aga ühel päeval koju tulles ei olnud mul võtit ja läksin seetõttu vana korteri juurde. See tuli sellest, et seda oli üks kord ärkvel olles ka juhtunud. Kui see oleks kordunud, siis oleksin jälle võinud minna vana korteri maja juurde ja hüüda alumist naabrit nimepidi: "Ene! Ene!", et ta vaataks telefoniraamatust meie praeguse telefoni numbri järgi. Aga võibolla Ene enam ei elanudki seal. Tema ema kindlasti elas, nii et oleks võinud ikkagi hüüda tema perekonnanime. Käis sõda. Taevast visati pomme. Üks kivimürakas oli nii vastupidav, et selle all võis peidus olla, sest pommitabamuse saamisel tekkis sellesse ainult pragusid. Läksin vanaema poole. Ta vaatas televiisorit. Mõtlesin, et kas siis telemasti veel ei ole puruks pommitatud. Vanaema ütles, et see on imeline, et meil on ikka veel televisioon. Televiisoris teatati, et algab uus pommirünnak. Tuli hakata mõtlema keldrisse varjule minemisele. Aga see õhurünnak toimus hoopis Jaapani kohal. Jaapanil oli veel jõudu, et osa lennukeid alla tulistada. Saksamaa oli mõlemas maailmasõjas hästi sõdinud ja mõlema sõja lõpul asus osa Saksa vägesid väljaspool Saksamaa piire. Arvatavasti ei olnud sakslased ka pärast seda muutunud, kuigi püüdsid teha paremat nägu. Nad olid Teise maailmasõja järel teinud panuse sõjalise võimsuse asemel majandusliku võimsuse arendamisel, aga see võis neid lõpuks ära tüüdata, kui nad nägid, et majanduslik võimusus ei tekita nii suurt aukartust.

0 vastukaja: