Printer aitab

Esmaspäeval pidi saabuma doktoritöö esitamise lõpptähtaeg. Mul ei olnud see veel valmis. Tahtsin neli väikest asja lisada. Kasutatud kirjanduse nimekirja tahtsin lisada ühe õhukese raamatu, milles oli Eestis ilmunud raamatute bibliograafia. Ühe peatüki kokkuvõttesse tahtsin selle kohta kirjutada, et on olemas palju raamatuid, mille pealkirjas on mainitud unenägusid, tuues näiteks selle. Ma poleks esmaspäevaks kirjutusmasinaga tööd valmis kirjutada jõudnud. Aga sai kasutada masinat - printerit. Ma pidin vist esitama üle ühe eksempari. Esialgu kavatsesin välja trükkida ainult ühe. Töö valmimine oli veninud viimase hetkeni, sest olin kasutanud aega ebaratsionaalselt, tegeledes muude asjadega ja vahepeal mitte uskudes, et töö esitamise võimalus on veel olemas. Õppejõud lehitsesid minu käsikirja. Üks neist küsis, kas mul uues osas ei ole liiga vähe lehekülgi. Osa tööst oli kirjutatud juba magistritööna ja teine osa sellele doktorantuuris juurde liidetud. Nii võidi öelda, et tahan ühe asja eest mitut kraadi saada. Ütlesin, et ma ei ole teises osa lehekülgi kokku lugenud, aga esimest osa ma lühendasin. Lõpus tulid lihtsalt ajalehe malenurkade väljalõiked, mida olin vist mõelnud lisana. Ütlesin, et sellepärast ongi lehekülgi vähe, taga tuleb mõttetihe tekst, kuigi mitte mu enda mõtted. Keegi küsis, kas tal tasub ka malenurkade väljalõikeid koguma hakata. Vastasin, et ei tasu, tänapäeval on olemas palju maleraamatuid. Lisasin, et väljalõigete juures on kõige parem asi ajalehepaberi lõhn. Üks õpetaja vastas, et jah, ajalehe lõhn on maailma parim lõhn. Ütlesin, et see ei olegi doktoritöö, sest ma pole doktorantuuri astunud. Kõik teised, kellega olin koos õppinud, olid doktorantuuri läinud. Keegi ütles: "Ma saan su neljanda naise ka endale."