Viieteistkümnes klass

Lamasin öösel voodis ja jälgisin ühte maleseisu. Valge a-ettur ähvardas kaotsi minna. Aga valge kaitses selle ära, lükates etturi a4. Sellel väljal toimus vahetus ja sinna jäi pidama valge ratsu, mida ei saanud ära ajada. Väljast hakkas kostma agressiivne muusika. Selline muusika vist Helinale meeldis. Läksin piilusin aknast välja, kust see muusika tuleb, aga ei näinud. Kui voodis tagasi olin, astusid muusika tegijad tuppa. Püüdsin oma nägu tekiga varjata. Algas loeng. Loengupidaja esitas üliõpilastele järjest küsimusi, millele keegi ei vastanud, kuigi ma oleks vastata osanud. Ta küsis, kas me teame midagi käpalistest. Keegi ei vastanud. Ta ütles ise, et käpalised on samad, mis orhideed. Järgmiseks küsis ta, kas me ühte Soome filmi oleme näinud. Samal ajal pani ta selle filmi mängima. Nüüd mina vastasin, et mina vist olen, aga ma ei mäleta. Õppejõud ütles, et tema on, aga tal ei ole see ka meeles. Film hakkas mängima koha pealt, kus vanem naine kukkus selili ja suri. Muidu oli see rahulik film. Varsti järgnesid juba lõputiitrid. Loeng sai läbi. Mõtlesin rääkida, et me ei õppinud selles loengus midagi, vaatasime ainult pilte ja filmikatkendeid. Erik oli vist tulnud kooli koos ühtede tüdrukutega, sest ta rääkis neile, kus tänaval need teda järgmisel päeval ootama peavad. Sõitsin koolimaja trepist lohisedes seinapoolset äärt mööda alla. Mulle öeldi, et nii ei tohi teha, sest see kulutab trepiastmeid. Vahepeal liikusin ka trepi kohal lennates, aga tervet trepivahet ei pidanud vastu, vaid vahepeal pidin jalad maha panema. Teel seisis Tristan koos ühtede võõra klassi poistega. Tundus, et ta tegi minu kohta iroonilisi märkusi. Seetõttu tõmbasin teda selja tagant prillidest, aga prillid ei tulnud eest. Küsisin, et ta näitaks, kas tal on prillid selja tagant kummiga kinni. Ta näitas, et need olid plastmassribaga. Ütlesin, et ongi, ja naersin. Läksin esimeselt korruselt ruumijaotusplaanilt vaatama, mis ruumis järgmine tund tuleb. Seal olid kirjas kaheteistkümnest suuremad klassinumbrid. Ütlesin, et kust mina tean, mitmendas klassis ma praegu käin. Küsisin Arielilt, kas ta eelmine aasta käis koolis. Ariel vastas, et ei käinud. Ütlesin, et viimati käisin ma kaheteistkümnendas klassis, kaks aastat pole ma vahepeal koolis käinud, siis olen tõenäoliselt praegu viieteistkümnendas. Arvatavasti pidi minema sinna ruumi, kus oli õpetaja Kalme, sest tema pidi andma arvatavasti meie klassile tundi.

Olime Paides. Joonistasin pilte, mille mõtlesin saata ümbrikuga Helinale. Selleks kasutasin suurt kokkumurtud paberit, millel ühe pildi joonistasin esimesele küljele, teise neljandale ja kolmanda teisele-kolmandale. Kui pilt valmis sai, ütles üks vend, et nii kehv pilt. Läksin talle selle eest kallale. Vennad ütlesid, et hakkavad mängima maade vallutamist. Seetõttu viskusin kõhuli lauale pildi peale, hüüdes, et nad ei tohi seda kortsutada. Aga see oli juba kortsus. Tuppa tuli Pille, kellest oli kohe näha, et ta tahab minu pildi kohta midagi halvustavat öelda. Talutasin ta kööki, öeldes, et tema viin Tartusse, aga ise tulen Paide tagasi.

Minu viimasele blogisissekandele oli tulnud 17 kommentaari. Esimeses kommentaaris oli öeldud, et üks vallavanem, kellest ma olin blogis kirjutanud, oli minu blogi lugedes ühe minutiga erootilise elamuse tõttu infarkti saanud. Ülejäänud kommentaarid olid vastused sellele kommentaarile. Hakkasin kaaluma, kas ma ei peaks blogi kinniseks muutma. Aga ilma blogita oleks ka raske hakkama saada olnud. Võibolla kartsid inimesed minu blogis arvu 13 ja said sellepärast infarkte. Henn küsis mult sauna ukse ees, kas ühest autojuhist, kellele oli hiljuti lehes surmakuulutus, olin mina enne seda blogis kirjutanud. Ta nimetas seda ees- ja perekonnanime pidi. Vastasin, et ma ei mäleta, aga igatahes polnud ta eesnimi Traktor. Henn rääkis, et Jaama tänava elanikega on ka nii, et autodele püütakse anda selliseid numbreid, et need Jaama tänava nimega ei assotsieeruks, sest vahel põrkavad autod kokku. Läksin sauna. See oli soojaks köetud, aga riietumisruumi ja pesemisruumi aknad olid läbipaistvaks muudetud, nii et kõik sees toimuv paistis otse rahvarohkele Riia maanteele. Seetõttu läksin lahti riietuma lavaruumi. Selle aken oli seni laudadega kinni löödud olnud, aga nüüd olid sealt ka pooled lauad lahti kistud, nii et ka see ruum oli tänavale näha, pealegi oli sees valgem kui väljas. Olin küll natuke aega saunas, aga läbipaistvate akende tõttu ei jäänud sinna kauaks. Lahkudes mõtlesin kirjutada klassi listi, et Ariel on vastik inimene, seetõttu ma rohkem klassikokkutulekutele ei tule. Juurde mõtlesin lisada, et täna oli saun ka vastik. Ariel oli mulle mõlemal klassikokkutulekul kätega kallale tulnud, samuti koolis. A-klassi kokkutulekutele seetõttu ma enam minna ei kavatsenud, C-klassi omadele võis minna. Inimesed lahkusid klassikokkutulekult. Üks tüdruk uhkustas, et ta nägi mind ja kõiki minu vendi ilma riieteta. Teel paistis olevat suur koer, seetõttu keerasin ümber ja läksin vastassuunas, kuigi selgelt ma ei näinud. Bussipeatuses tõukasin Ivo vastu sammast, öeldes, et see on selle eest, et ta mulle ükskord kallale tuli. Kristjan G. küsis, kas tema ka mind kiusanud on. Vastasin, et jah, ükskord hakkasin ma klassikaaslastele märkmikusse käitumise eest pluss- ja miinuspunkte kirjutama, tegin seda kolm päeva järjest, kõige madalam hinne oli -2 ja Kristjanil kogunes kolme päevaga -5 punkti. Kristjan tegi aah. Sillal tuli Ariel mulle jälle kallale. Aga sain ta haardesse ja värvisin markeriga tema käed ja pea roheliseks, öeldes, et see on selleks, et politsei ta ära tunneks. Kartsin, et ühel hetkel ta rabeleb haardest vabaks, nagu oli juhtunud varasematel kordadel. Aga nüüd seda enam ei juhtunud, sest ma olin viimasel ajal nii kõvasti lihaseid treeninud. Lõpuks lasin ta ise vabaks ja jooksin tema eest kodu suunas. Mind lukustati ühte väiksesse metallseintega ruumi. Hakkasin kehaga seinu rammima, kuni üks sein andis järele ja kukkusin basseini. Ma ei teadnud, kas pääsesin lahti vastu vangistajate tahtmist või olingi ma katseloom, kellest jälgiti, kui kiiresti ta tee vabadusse leiab. Basseinis oli nii sügav vesi, et põhja ei paistnud. Seda rohkem mängult. Ujusin kaldale. Astusin väiksesse esikusse, kus sõin saiakesi ja moosi. Edasi astusi kööki. Seal oli üks vanem naine, kes küsis, kas mina olen ka vang. Nüüd märkasin, et aknal on trellid ees.