Algusaasta

Ajalehes kirjutati, et ameeriklased hoiduvad Obamat kritiseerimast, sest kardavad, et muidu nad kukutavad ka erilise inimese. Bushi oli parlament juba tagandanud, keda eriliseks ei peetud. Obamast arvati, et tema tõi Ameerika suurest kriisist välja, igaühel ei oleks õnnestunud majanduse elavdamiseks nii palju raha suunata. Ajalehe teises pooles oli hulk lehekülgi ühte ajalooalast uurimust. Kuna lehed visati tavaliselt ära, siis ütlesin emale, et see raamat tuleb alles hoida. Ajaloolane kirjutas, et orduaja alguseks peeti varem ühte aastat ja nüüd teist. Ta võttis selleks Mõõgavendade ordu asutamisaasta, mida polnud kroonikas konkreetselt nimetatud, vaid mis oli aastaaegaede kirjelduste järgi välja arvutatud, saades varem ühe ja nüüd teise tulemuse. See ajaloolane ütles, et ta valmistab mängu, kus õpilane küsib talt, mis oli orduaja algusaasta, tema küsib vastu, mis aasta õpikut õpilane kasutab. Mina ütlesin, et orduaja algust on arvetsatud hoopis kogu Eesti vallutamise aasta järgi 1227. Mõtlesin, et võibolla on selleks peetud ka aastat 1224, kui sai vallutatud kõik peale Saaremaa. Mul tuli veel mõte, et 1227 on ka liiga vara, sest orduajal valitses Liivi ordu, aga 1227 ei olnud seda veel asutatud, siis oli olemas Mõõgavendade ordu, mis varsti kadus. See ajaloolane ütles, et Mõõgavendade ordus ja Liivi ordus paljud isikud kattusid. Läksime läbi linna. Mul oli käes selle mehe leiutatud mäng. Proovisin seda kokku panna, aga see ei õnnestunud, sest kui ma tahtsin ühte tükki paika panna, läks teine paigast ära. Selleks, et kokkupanek õnnestuks, tuli suuta rohkem käike ette arvestada, nagu kuubikugi puhul. Oli neid, kes seda suutsid. Istusime Tooma ja selle mehega pargipingile. Ütlesin Toomale, et ta ei käiks öösiti pidudel. Toomas küsis imestunult, mida ta siis peab tegema. Soovitasin, et lugegu raamatuid või mingu trenni tagasi. Toomas küsis, kas ma ise ei taha pidudel käia. Vastasin, et mina igatahes tantsima ei hakka.

Vaatasin Vabadussõja aega kujutavat Euroopa kaarti. See oli trükitud välismaal. Kuna Eesti väed viibisid tol ajal Põhja-Lätis, oli Eestit kujutatud suurena. Läti ise oli pisike. Tol ajal sõdis Eestis hiinlasi ja ka hiinlased olid kaardile märgitud. Vaatasin, mida ma geograafia tundides üles olin kirjutanud. Olin üles märkinud väikse osa õpetaja jutust, aga arvatavasti sellest piisas, sest vähemolulisi asju poleks eksamil küsitud. Informatsioon oli kõik väga keeruline. Mõtlesin, et pean seda aegsasti pähe õppima hakkama.